Betti Alveri Muuseum salvestab kauaaegsete linnakodanike mälestusi

“Kauaaegsed jõgevlased on juba kahel korral meie majas kunagistest aegadest rääkimas käinud. Pajatama oldi nõus lahkesti ning me salvestasime arvutisse kolme tunni jagu juttu. Kindlasti jätkame seda tööd ka edaspidi,” rääkis Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru. “Palusin põlistel linnakodanikel kirja panna ka oma eluloo. Elulookirjeldused võiksid koosneda kahest perioodist: alates lapsepõlvest kuni Teise maailmasõja lõpuni ning nõukogude perioodist kuni tänaseni,” märkis ta. Muru sõnul saavad edaspidi sellise materjaliga tutvuda ka muuseumikülastajad, ennekõike need, kellel on koostamisel ajaloo või kultuuriloo alane uurimustöö.

“Mälestuste ülestähendamisega pidanuks alustama juba varem. Aga hea, et selle tänuväärse tööga nüüdki alustati,” avaldas arvamust staazikate jõgevlaste klubi liige Vaike Pärn. “Minu elulooga, mille linnapea palvel pärast üht koosviibimist kirja panin, saab tutvuda Jõgeva linna koduleheküljel. Nüüd viisin oma eluloo teksti ka Alveri muuseumi, samuti andsin sinna foto, millel on Jõgeva kooliõpetajad 1948./1949. õppeaastast,” ütles Vaike Pärn, kes muu hulgas on töötanud üle kahekümne aasta Jõgeva Ühisgümnaasiumis raamatukogu juhatajana. Proviisor Evi Täht andis muuseumile aga 1939. aastast pärineva foto Jõgeva tuletõrje puhkpilliorkestrist. “On igati meeldiv, et muuseum on huvitatud koostööst kauaaegsete Jõgeva elanikega. Kuuldavasti plaanitsetakse lähiajal välja anda ka raamat Jõgeva ajaloost, mis on samuti teretulnud ettevõtmine,” lausus ta.

Toomas Muru märkis, et lisaks 1938. aasta klubi liikmetele on Betti Alveri Muuseumi oodatud kõik teisedki, kel huvi ja soovi möödanikust rääkida, kirjutada, ajalooainelisi fotosid ja dokumente pakkuda ning nii Jõgeva kultuurilugu rikastada.