Otsus Betti Alveri mälestuse jäädvustamiseks tehti 1992, kui Jõgeva Linnavolikogu otsusega moodustati Betti Alveri Fond. Betti Alveri mälestusele pühendatud luulepäevad Tähetund said alguse 12 aastat tagasi, Alo Mattiisseni muusikapäevi on korraldatud 9 aastat. Tegemist on nüüd juba traditsiooniliste kultuurisündmustega, mis toovad Jõgevale kaks korda aastas üle riigi sadu noori, nende juhendajaid ja eri valdkondade loomeinimesi. Seega ei looda muuseumi tühjale kohale, vaid elujõuliselt toimivale järjepidevusele, mis on juba kinnistunud kohalike elanike teadvusse ja millega on seotud ülevabariigiline kultuurikalender. Seega on muusemi asutamine väljakujunenud kultuuriloolises raamis, selle loogiline edasiarendus.
Jõgeva linna mainekujunduse seisukohalt on muusemi näol tegemist väga olulise kultuuriloolise märgiga, mis oma tegevuse kaudu hakkab genereerima ajalool ja traditsioonidel põhinevaid väärtusi, tähendusi ja seoseid. Eesmärk oleks kohalike elanike jaoks luua identiteet, märk, millega samastuda ja linna väärtustada.
Betti Alveri 90. sünniaastapäevaks valmis 1996 Jõgeval atraktiivne mälestuspark, mille keskmes on ?õhukiviga? skulptuur, park on orgaaniliselt seotud Alveri sünnikoduga, moodustades lahutamatu terviku. Skulptuurist saab kujundada väga iseloomuliku meene, mida kasutada nii linna kui muuseumi esinduskingitusena. Manusena oleks meenel kaasas oma kirjalik ?Jõgeva lugu?, st meene tähendus (tõlgendus). Selline sümbol sulanduks loomulikult kohalikku kultuuriteadvusse ja oleks tunnetuslikult kandev.
Betti Alveri muuseumi asutamisega seotud üritused
Peetud on kaks konverentsi, mille sõnavõttudes osutati kirjaniku sünnimajale sobiva funktsiooni leidmise vajadusele.
2004. aastal korraldati fondi poolt ümarlaud teemal Tegusast Betti Alveri muusemist. Pakuti välja järgmisi muuseumiga seonduvaid tegevusi: kirjanduskonverentsid, muusika- ja kirjandustunnid, õppepraktika, kohtumisõhtud ja muuseumitunnid, videoõhtud, näitused, ?Tähetunni? alustamine ja lõpetamine, Alo Mattiiseni muusikapäevade pidulik tähistamine, kirjandus ja luuleõhtud, kammerkontserdid, kohtumised kirjanike ja muusikutega, raamatute esitlused, muuseumisõprade seltsi õhtud, rahvuslike tähtpäevade tähistamine, kodulooga seonduv tegevus, tuntud inimeste õnnitlushetked, elulugude õhtud jne.
Praegu on käimas Ants Paju juhitud B. Alveri 100. sünniaastapäevale pühendatud projekt, mille käigus toimub 10 kohtumist tuntud loomeinimestega, kes on oluliselt seotud Alveri elu ja loominguga (H. Runnel, J. Kross jt). Projekti lõpptulemusena peaks valmima raamat ja helikandja.
Eelpool nimetatud ettevõtmised loovad muuseumist aktiivse ja tegusa asutuse kujundi.
Betti Alveri muuseum-külastuskeskuse võimalused
B. Alveri Muuseumi lahutamatu osana on planeeritud külastuskeskus. Külastuskeskuseks on lavaga ja 90 istekoha saal, mis on sisustatud kaasaegse audio- ja videotehnikaga. Tehnikat saab kasutada museaalide innovaatiliseks eksponeerimiseks ja keskmise suurusega ürituste korraldamiseks. Saali suurus ja sisustus võimaldavad pakkuda eri suunitlusega koolitus- ja seminariteenust. Samuti saab külastuskeskuse ruumis korraldada ajutisi näitusi ja näitusmüüke. Külastuskeskuse tegevust saab planeerida paindlikult eri sihtgruppidele. Positiivseks küljeks võib lugeda ka head asukohta ja ühendust näiteks Lõuna-Eestiga (Tartu!). Ilma külastuskeskuse saalita on võimatu korraldada muuseumi enda üritusi.
Betti Alveri muuseum kui Jõgeva keskne turismitoode
Tõsiasi on see, et Jõgeva linnal puudub atraktiivne turismiobjekt. Muuseum-külastuskeskuse saab selleks kujundada. Külastuskeskusest saab turist teavet linna ja maakonna vaatamisväärtuste kohta, samast on võimalik osta meeneid ja infokandjaid.
Oluline on see, et muuseum sulanduks kohalikku ja vabariiklikku turismivõrku. Mis puutub reklaami, siis tuleb välja kujundada koostöö maakondlike ja vabariiklike kultuuri-, haridus- ja turismikeskustega. Alveri muuseum saab turiste juhatada teiste, nt maakondlike vaatamisväärsusteni, samas on väga oluline, et juba tõhusalt töötavad keskused (nt Palamuse Kihelkonnamuuseum ja infopunkt) omaks ammendavat teavet Alveri muuseumi kohta ja suunaks omakorda külastajaid siia.
Muuseumi loomise projektis on sõnastatud aastaks 2010 järgmine visioon. ?Jõgeva muuseum-külastuskeskus on kogu Eestis laialdast tuntust võitnud innovaatilise lähenemisega ja külastajasõbralik, pidevalt uudseid ettevõtmisi korraldav asutus, kus kogutakse ja eksponeeritakse olulist osa Jõgeva piirkonna ajaloo ja kultuuripärandit.?
TOOMAS MURU,
Betti Alveri Fondi projektijuht
