Jõgeva linnas Betti Alveri pargis tehti monumendi korrastus- ja renoveerimistöödega korda üks linna tähtsamatest mälestusmärkidest. See oli hea uudis kõigile, sest monument asub linnas külastatavas kohas ja on kindlasti üks vaatamisväärsustest, mida näidata ka linna külalistele.
ULVI TAMM
Korrastamise ja renoveerimise käigus oli vaja teha üsna palju töid: kinnitati kaheastmelise aluse lahtised plaadid ja aluse auk kaeti kruvitava restiga. Postid ja kaared puhastati samblikust ja hallitusest ning postide seinte kruvipead puhastati või peideti, maakivi alusel vahetati välja neli peeglit.
Samuti värviti Betti Alveri nimi uuesti üle kuldse tooniga ja monumendi valgustus kontrolliti ja korrastati.
Muuseumi haldamisele
„Tööd tegi SA Kuremaa Enveko. Praegu kuulub park valla haldusesse ja soov on anda see ala SA Betti Alveri muuseumi hallata. Tahame laiendada muuseumiga koostööd nii sellega seotult, kuid mitte ainult Jõgeva linna kahe suurkuju Betti Alveri ja Alo Mattiiseni pärandi eksponeerimisel ja säilitamisel,“ kinnitas Jõgeva valla abivallavanem Aive Tamm ja lisab, et tahetakse jäädvustada ka teiste Jõgeva maakonna väärtuslike inimeste töid ja tegemisi. „Kindlasti läks olukord monumendiga oluliselt paremaks ja tegeleme selle teemaga ka edaspidi,“ lisas Aive Tamm.
„Olukord oli üsna nukker,“ kinnitas Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru. „Ehk lihtsalt möödakõndijale ei tundunudki olukord trööstitu, kuid nii park kui ka monument vajasid juba mõnda aega korralikku korrastust ja vajavad ka edaspidi pidevalt hoolt. On hea meel, et see on nüüd korda saanud. Kindlasti oleks olukord parem ka siis, kui pargis olevatele prügikastidele saaks kaaned peale ja sinna juurde ei pääseks varesed prahti välja kiskuma ja süüa otsima.“
Ka pargis algavad lähiajal korrastustööd. Selleks on kokkulepped juba olemas ja tööd peaksid valmis saama novembri alguseks.
Loomingule keskendunud
Betti Alveri park ja monument „Rotunde“ avati pidulikult kirjaniku 90. sünniaastapäeval 1996. Kuju valmistas skulptor Terje Ojaver.
Tegemist pole traditsioonilise kirjaniku büstiga, vaid loomingule keskendunud kujundiga. „See oli juba konkursi tingimustes kirjas ja pusisin ikka tükk aega Alveri loomingu kallal, enne kui selle töö valmis sain,“ tõdes Terje Ojaver.
Heledad sambad moodustavad kolmnurga, millest kaks esimest on seotud tumeda võlvkaarega ja vihjavad novelli „Kõmpa“ laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti „rotundeks“. Kolmanda samba otsas on valgustatud riba kohal suur must maakivi, mis seostub Alveri luuletusega „Õhukivi“. Samba jalamil on luuletaja autograaf, allkiri kivis.
Monument tervikuna kajastab poetessi loomingu õhulist kergust, klassikalist rangust ja kõrgustesse pürgivat hoogu ja üldkujundis on Betti Alveri enda saatus ja lugu.
„See töö oli parajalt põnev ja lõpptulemus on kõigile välja pandud. Ja ikka süda valutab, kui monument räämas välja näeb ja nii olen ka ise jõudumööda puhastamas käinud. Monumenti ümbritseva pargi kujundas maastikuarhitekt Anna Kaaver, kes projekteeris looklevad teed ja väikevormid. „On väga tore uudis, et inimestel on jälle võimalus vaadata korrastatud monumenti. Eks see on üks Jõgeva linna visiitkaartidest,“ rõõmustas Ojaver.
