Juba paari aasta eest plaaniti Põltsamaa vallas Mõhkülas asuvale Rehe kinnistule betoontoodete tehase rajamist. Plaaniga kaasnenud erimeelsuste tõttu üles kerkinud vaidlused on läbinud kolm kohturingi ja jõudnud 15. jaanuaril Riigikohtu lahendini, milles leiti, et tehast senise detailplaneeringu järgi rajada ei saa.
Riigikohus leidis nimelt, et planeerimismenetluses esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele kirjaliku vastuse esitamine on kohustuslik ja selle saatmata jätmise näol kaebuse esitajale on tegemist olulise planeerimismenetluse rikkumisega.
Riigikohus polnud rahul ka detailplaneeringu üle teostatud järelvalvega. Üksnes üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine ei tähenda detailplaneeringu üle järelvalve teostamist olukorras, kus kohalik omavalitsus ei ole arvestanud avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega.
Põltsamaa vallavolikogu väitel eksisteerib tehase rajamiseks suur avalik huvi, mis kaalub üles üksikisikute tahte, kes tehast ei soovi.
Riigikohtu kohtukolleegium asus aga teistsugusele seisukohale ning rahuldas käesoleva aasta 15. jaanuari otsusega kassatsioonikaebuse. Kohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton, Indrek Koolmeister ja Jüri Põld mõistis kolme kohtuastme peale välja kohtukulud summas 47 531 krooni ja 70 senti. Kohtukulud tuleb Malle Jaanikesingu kasuks välja maksta Põltsamaa vallavolikogul
Halvendaks elukvaliteeti?
2007. aasta 18. oktoobril kehtestas Põltsamaa vallavolikogu oma otsusega Mõhküla külas asuva Rehe kinnistu detailplaneeringu. Selle eesmärgiks oli hoonestustingimuste määramine raudbetoontoodete tehase ehitamiseks ning lahenduste andmine selle vajalike tehnovõrkudega varustamiseks. Detailplaneeringuga tehti ettepanek üldplaneeringu muutmiseks seoses Rehe maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmisega maatulundusmaast tootmis-, äri- ja liiklusmaaks.
Põltsamaa vallavolikogu kehtestatud planeeringu peale esitas Mõhküla elanik Malle Jaanikesing Tartu Halduskohtule kaebuse vallavolikogu otsusega kehtestatud Rehe kinnistu detailplaneeringu tühistamiseks. Kaebuse esitaja elab Rehe kinnistust umbes 200 meetri kaugusel. Kaebuses on öeldud, et vallavolikogu poolt heaks kiidetud otsusega muudetakse senine maapiirkond ümber tööstuspiirkonnaks. Samuti leiti kaebuses, et plaanitav tehas ei sobi kokku Mõhküla senise miljööga.
Tehase töölerakendumisega kaasnev müra ja õhureostus hakkaks kaebaja hinnangul häirima kohalikke elanikke isegi sel juhul, kui müra ja reostus jääksid õigusaktidega kehtestatud normide piiresse. Samuti leidis kaebuse esitaja, et seoses kavandatava tehasega pole piisavalt uuritud põhjavee kasutamisega seonduvaid mõjutusi ümbruskonna kaevudele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt suunatakse tehasest lähtuv tehnoloogiline vesi Põltsamaa jõkke, millega väheneb kohaliku supluskoha kasutatavus.
Kaebuse esitaja leidis, et Mõhküla liikluskoormus suureneb seoses tehase rajamisega oluliselt ning samuti kasvab sellest tulenev õhusaaste. Samuti hakkavad tema hinnangul püstitatavad rajatised varjama valgust naaberkinnistutel ning teda häiriks ka rajatava tehase valgustamine. Ka ümberkaudsete kinnistute turuväärtus võib tehase ehitamisest tulenevalt väheneda. Kaebuse esitaja hinnangul pole kaalutud teisi alternatiivseid võimalusi betoontoodete tehase rajamiseks Põltsamaa lähistele. 50 inimesele tööd pakkuva tehase võiks rajada mõnda teise asukohta, ilma et sellega kohalike elanike elukvaliteeti halvendataks. Liiati on Põltsamaa piirkonnas täheldatud pigem tööjõu- kui tööpuudust.
Kaebaja hinnangul ei nähtu planeeringu materjalidest, et maavanem oleks detailplaneeringu kehtestamisel andnud nõusoleku üldplaneeringu muutmiseks. Põltsamaa vallavalitsus ei ole planeeringu avaliku väljapaneku käigus kirjalikult vastanud kaebaja poolt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. Toimunud pole ka kaebuse esitaja poolt esitatud vastuväidete menetlemist maavanema juures ning kaebajale pole saadetud maavanema seisukohta vastuväidete kohta.
Tartu Halduskohus siiski kaebust ei rahuldanud ja langetas vastavasisulise otsuse mullu 4. aprillil. Halduskohus leidis, et kaebaja vastuväiteid arutati detailplaneeringu avaliku arutelu koosolekul, kus osales ka kaebuse esitaja. Tehtud ettepanekuid on arvesse võetud. Üksikasjalik ülevaade toimunud arutelu käigust toodi ära ka kohalikus ja maakonnalehes. Olgugi, et kaebajale ei olnud saadetud kirjalikku selgitust tema vastuväidete kohta Põltsamaa vallavalitsuse poolt, polnud halduskohtu hinnangul ometi tegemist sellise rikkumisega, millest lähtuvalt oleks pidanud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistama.
Ringkonnakohus halduskohtuga ühte meelt
Malle Jaanikesing polnud Tartu Halduskohtu otsusega rahul ja esitas selle peale apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning palus halduskohtu otsuse tühistada.
Tartu Ringkonnakohus jättis 2008. aasta 10. septembri otsusega esitatud apellatsioonikaebuse rahuldamata. Ka ringkonnakohus leidis, et kirjalik vastamatajätmine kaebajale polnud oluline planeerimismenetluse rikkumine ning see ei muutund vallavolikogu otsust. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus väitega, et maavanema nõusolek üldplaneeringu muutmiseks puudub, ehkki vastavasisulist kirja haldusasja materjalide hulgas polnud. Maavanem oli halduskohtule saadetud kirjalikus vastuses oma nõusolekut üldplaneeringu muutmiseks kinnitanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust välja selgitada, kas on olemas alternatiivsed võimalused tehase asukoha muutmiseks. Ka ei saa kohalik omavalitsus teha ettekirjutusi eraisikule selles osas, kuhu ja mida ehitada.
Malle Jaanikesing polnud ka Tartu Ringkonnakohtu otsusega rahul ja esitas seepeale kassatsioonikaebuse Riigikohtule.
Tartu Maja Betoontooted ASi juhataja asetäitja Jaan Luts ütles, et nendeni ametlikku kohtuotsust veel jõudnud ei ole. “Esmalt soovime Riigikohtu otsusega lähemalt tutvuda ja uurida, millised on sellega seoses juriidilised võimalused. Samas on sealkandis teisigi võimalikke asukohti tehase rajamiseks. Küll võin kinnitada, et ega see otsus meie jaoks erilist traagikat ei tähenda.”
Lutsu sõnul poleks selle tehase rajamine Põltsamaa valda lähema kolme-nelja aasta jooksul kindlasti võimalikuks osutunud. “Samas pole me sellise tehase rajamise plaani Põltsamaa kanti lõplikult maha matnud. Siinkohal võin kinnitada, et lähiaastail tehase rajamine meie poolt kindlasti teoks ei oleks saanud,” märkis Luts.
iii
TOOMAS REINPÕLD
