“Näituse pealkiri on inspireeritud sellest, et enamik paiku, kus reisisime, kuulusid kunagi mongolite impeeriumi koosseisu,” ütles Raivo Suni. “See oli maailma ajaloo suurim impeerium, mille läänepiir jäi XIII sajandi keskel vaid tuhatkonna kilomeetri kaugusele Eestist. Reisi jooksul õnnestus meil külastada Karakorumi ? Mongoolia impeeriumi esimest pealinna ? ja Pekingit, kuhu Hubilai Khaan kolis pealinna 1264. aastal.”
2006. aasta oli Raivo Suni sõnul mongolitele väga tähtis aasta, sest siis möödus 800 aastat mongoli hõimude ühendamisest T?ingis-khaani poolt. Teekonda Moskvast üle Baikali ja Mongoolia Pekingisse ei võtnud Kadri ja Raivo Suni ette siiski mingist erilisest austusest T?ingis-khaani vastu, vaid hoopis soovist teha üks väga pikk rongisõit. Ja sellisel marsruudil saab läbida rongiga kümme tuhat kilomeetrit.
“Kui alustada teekonda Moskvasse Hispaaniast või Portugalist ning suunduda Pekingist edasi Vietnami, siis saab veel peaaegu kaks korda pikema ? 19 000 kilomeetrise ? rongisõidu,” ütles Raivo Suni. “Aga meile piisas ka veerandist tiirust ümber maakera. Tagasi tulime lennukiga.”
Robinsonid ja Reeded
Kõige jõulisemaid elamusi pakkus Kadrile ja Raivole Mongoolia. Sellepärast, et inimesed elavad seal oma loomulikus keskkonnas ega ole kaotanud sidet esivanemate uskumuste ja elulaadiga. Teel sattusid Sunid näiteks nii mõndagi kultuspaika, kuhu inimesed ohvriande toovad.
“Turiste käib Mongoolias tegelikult päris palju,” ütles Raivo Suni. “Seal on välja kujunenud suisa turiste stepis ringi vedavate autojuhtide võrgustik. Omapäi eksikski võõras seal lootusetult ära, sest ametlikke teid ja korralikke kaarte pole, on rohkem sellised isetekkelised teed, millest osa on sõidetavad ühesuguse, teised teistsuguse ilmaga. Ühiskondliku transpordi liikumisest pole aga vähema kui nädalaga üldse võimalik sotti saada.”
Kadril ja Raivolgi õnnestus leida mõnepäevaseks stepituuriks vene keelt oskav autojuht, kes neile üksiti giidiks hakkas. Tuuri käigus tuli autojuhil paraku pooleks tunniks oma asju ajama minna ning Raivo ja Kadri leidsid end ühtäkki keset steppi asuvas jurtas inimeste keskel, kellest mitte keegi ei osanud mitte ühtegi nende jaoks arusaadavat keelt. Aga samas tundsid nende vastu elavat huvi.
“Situatsioon meenutas Robinsoni ja Reede kohtumist: ka nemad ei mõistnud ju alguses teineteise keelt,” ütles Raivo. “Kirjutasime Kadriga paberile oma nimed, näitasime kaasavõetud perepilte ja Eesti vaadetega postkaarte ning visandasime maailma kaardi ning näitasime, kus asub Eesti ja kus Mongoolia.”
Nii imelik kui see ka pole, osutus mongolitega ühele lainele saamisel kõige paremaks abimeheks meie sumoäss Baruto. Kuna Jaapani profisumo eliitdivisjonis maadleb koos Barutoga ka kaheksa mongolit, on Mongoolias igaüks väikest viisi sumospets. Ja kui ütled, et oled Baruto kaasmaalane, oled kohe “oma”. Kadri ja Raivo autojuht esitleski neid igal pool Baruto kaasmaalastena.
Näitusega tuttavaks
Kui Mongoolias jättis Sunidele vapustava mulje peaaegu inimtühi stepp, siis Pekingisse jõudes rabas, vastupidi, tohutu rahvarohkus. Sealgi kogesid nad keeleprobleemi: oletus, et vähemasti nüüd, mil Pekingi olümpiamängud ukse ees, on noorem rahvas usinasti inglise keelt õppima hakanud, osutus ekslikuks. Ja kui mongolitega suheldes oli vähemasti mõlemale poolele tuttav tähestik kirillitsa näol võtta, siis Hiinas polnud sedagi.
“Oma hotelli leidmisega olime Pekingis püsti hädas, sest ladina tähtedega kirjutatud aadressi näitamise peale raputasid kõik velotaksojuhid arusaamatuses pead,” ütles Kadri.
Peking oligi ainus koht, kus Sunidel öömaja varem valmis oli vaadatud. Muudes paikades selgus kõik kohapeal. Kogenud reisisellidena ei arva Kadri ja Raivo, et teele asudes peab iga samm ette planeeritud olema ning et igal pool peavad ees ootama mitmetärnilised mugavused.
Koos vahepeatustega täpselt kuu aega kestnud reisil pidasid nii Kadri kui ka Raivo päevikut. Piltegi tegid mõlemad, ainult et ühe ja sama kaameraga, nii et mõne pildi kohta ei oska nad enam isegi öelda, kumma tehtud see on. Et pilte oli palju, tuligi mõte neist osa Põltsamaa kultuurikeskusse rahvale vaatamiseks üles panna ? koos katkenditega mõlema matkapäevikust.
“Mõtlesime, et see võiks olla päris hea viis põltsamaalastega lähemalt tuttavaks saada,” ütles Raivo Suni.
Kadri ja Raivo on ise ka nimelt juba mõnda aega poolenisti põltsamaalased: siin, Kadri vanaemalt päritud majas veedavad nad enda sõnul parema osa oma ajast ehk siis nädalavahetused. Argipäeviti tuleb Tallinnas ametis olla ? Kadril Briti Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsioonijuhi ja Raivol Eesti Televisiooni programminõustaja-analüütikuna.
Kuigi Sunid armastavad väga reisida, kinnitasid mõlemad kui ühest suust, et tänavu suvel nad kuhugi kaugele ei lähe, vaid on kodus, Põltsamaal. Nende reisipiltide näitus jääb avatuks 15. veebruarini.
RIINA MÄGI
