Tartus Vikerkaare tänaval asub maja, mille seinal on Balti Apelli mälestustahvel. Homme möödub 30 aastat sellest, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku kirjutasid märgukirja, millest sai alguse nende kannatuste rada ja meie kõigi tee vabadusele.
“Me leidsime, et tuleb lahti öelda Molotov-Ribbentropi pakti tagajärgedest, tegime pöördumise, saatsime selle üle maailma laiali ja tulemused ei andnud ennast kaua oodata,” meenutab vabadusvõitleja Mart Niklus, kelle kodus Balti Apell sai kirjutatud.
Baltlased saatsid 1979. aastal ühise kirja ÜRO peasekretärile, NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada pakt koos oma salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks selle allakirjutamise momendist peale ja taastada Balti riikide iseseisvus.
Leedulased on raamatu välja andnud
“Leedulased on sellest raamatu välja andnud (Arvydas Anušauskas, Birute Burauskaite. “Freedom of the Baltics. Responsibility of Europe”, Vilnius 2003, 292 lk), seal on muu hulgas ka kõikide allakirjutanute elulood. Meil Eestis pole midagi tehtud, aina vaikitakse meid maha. Siin kuuleb ainult seda, et meil tegutses Rahvarinne, oli Loominguliste Liitude pleenum ja muidugi seda, et me laulsime ennast vabaks!” jätkab Niklus, mitmekordne Gulagi meelsusvang, üks neljast eestlasest, kes Balti Apellile alla kirjutas Balti Apelli tekst valmis Tartus, Mart Nikluse kodus augustis 1979. Pärast avalikustamist levis see üle maailma. Välismaiste raadiojaamade vahendusel sai Balti Apelli nõudmistest teada kogu maailm, ka N. Liit ja tema ikestatud riigid.
Algasid läbiotsimised allakirjutanute juures, töökohtadest vallandamised ja arreteerimised. Mõne aasta jooksul arreteeriti kõik Balti Apelli väljaandmisega seotud organisaatorid, kuid KGB ei suutnud peatada märgukirja mõju.
13. jaanuaril 1983. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni olukorra kohta Eestis, Leedus ja Lätis. 23. augustil 1987. aastal toimusid juba avalikud iseseisvusmeeleavaldused kõigis kolmes Balti riigis. Aasta hiljem nõudsid inimesed Balti Apelli eest süüdi mõistetud Mart Nikluse ja Enn Tarto vabastamist.
Virge Loskit kirjutas presidendile
Kaks Balti Apellile alla kirjutanud eestlast, Erik Udam ja Endel Ratas, kes kumbki pole enam elavate kirjas, osalesid samal ajal MRP-AEG ja ERSP loomises. Nende võitluskaaslane Kalju Mätik võrdleb 20 aasta tagust Balti ketti ja Hirvepargi kõnekoosolekut, mis toimus sellest kaks aastat varem. Hirvepargis oli Mätiku sõnul samuti TV kohal, aga pärast kästi lindistus ära kustutada.
“Tendentslikud on meie praegused ametlikud ideoloogiad — kõik kommunismiehitajad on muutunud iseseisvuse taastajateks ja eestilembesteks,” nendib Mätik.
Niklus on kindel, et “eestilembesed iseseisvusetaastajad” vaikivad Balti Apelli juubeli maha teadlikult. Sama meelt on põlistartlane ja Kodanike Komiteede tegelane Virge Loskit, kes kirjutas tänavu kirja presidendile. Vastupidiselt Leedule, püütakse Eestis Loskiti sõnul Balti Apelli 30. aastapäeva ja sellega seotud poliitrepressioone teadlikult maha vaikida, seejuures aga nn laulvat revolutsiooni, kätest kinnihoidmist, värvivahetamist ja meelelahutuslikku külge igati rõhutades ja ületähtsustades.
“Arvan, et oleks viimane aeg tunnustada eestlaste rahvuskangelasi, teiste hulgas Mart Niklust, kes loobus täielikult isiklikust karjäärist Eesti Vabariigi taasiseseisvumise huvides ning kellele said selle asemel paljude aastate vältel osaks uskumatud kannatused,” kirjutab Loskit Ilvesele.
“Viisakas on 25. märtsil, 14. juunil ja 23. augustil mälestada sovetirežiimi ohvreid, huvitavad on kindlasti ka Balti kett, öölaulupeod, teatejooks jms. Kuid meelelahutuste kõrval pole eetiline ümmarguste tähtpäevade puhul kangelastegusid ja rahvuskangelasi maha vaikida,” kirjutab Virge Loskit oma avalduses, mille täistekstiga saab tutvuda portaalis Terve Mõistuse Sündikaat.
Homme räägitakse nõukogude võimu kuritegudest
Kuigi Balti ketiga võrreldes pööratakse Balti Apellile tõesti vähe tähelepanu, on homme Tallinnas kaks üritust. Kell 12 algab Okupatsioonide Muuseumis konverents “Samm vabadusse — 30 aastat Balti apellist”, mille korraldab Kommunismikuritegude uurimise SA ja Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo. Euroopa Parlament on 23. augusti kuulutanud rahvusvaheliseks fašismi- ja stalinismiohvrite mälestuspäevaks, mille tähistamise kaudu on inimestel võimalik Euroopa lähiajalugu mõista. Sellel lühikonverentsil esineb üks Balti Apellile alla kirjutanud neljast eestlasest Enn Tarto.
Mart Niklus läheb homme kell 14.30 algavale noorteseminarile Eesti Ajaloomuuseumi.
“Kutse osalemiseks sain juba ammugi Avatud Vabariigilt, kuhu olen ka otsustanud minna,” kinnitab Niklus. Noored vaatavad peale seminari Edvins Šnore filmi “The Soviet Story”. Tasuta üritusega tähistavad nad Molotov-Ribbentropi pakti 70. aastapäeva ja Balti Apelli 30. aastapäeva. Ürituse peateema on vabadusvõitluse ajalugu ja nõukogude võimu kuriteod Eestis ja mujal.
“Meie eesmärk on tunnustada nende kodanike julgust, kes nõukogude totalitarismi ajal võitlesid Eesti ja teiste okupeeritud riikide vabaduse eest. Balti Apelli autorid, sealhulgas Mart Niklus, kelle Tartu kodus märgukiri koostati, veetsid selle eest pikki aastaid GULAGis. See, et me täna elame vabas demokraatlikus riigis, on aga suures osas nende kodanike teene,” kinnitab noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš.
Hirvepargis toimub homme samuti rahvakoosolek. Kell 14 algav koosolek käsitleb kommunistlike kurjategijate ja okupatsiooni tulemite põlistamise ning teisi päevakajalisi teemasid. Koosoleku peaorganiseerija on Jüri Liim.
JAANIKA KRESSA
