Maal on ikka elujõulised need külad, kus on tegutsemas aktiivsed inimesed. Endise Avinurme valla territooriumil tegutseb MTÜ Avinurme Külavanemate Koda. Selle ülesanne on olla vahendajaks oma piirkonna külade ja suurte organisatsioonide vahel.
MTÜ Avinurme Külavanemate Koda juhatuse liige Krista Pedak rääkis, et Avinurmes alustasid külavanemad omavahel suhtlemist 1999. aastal. Just sellel ajal said viis küla 400 aastaseks ja oli tarvis taotleda toetust, et niisugust suurt juubelit tähistada. Külavanemad käisid koos seni, kuni peod said peetud. „Me nimetasime isekeskis ennast siis neljasajaste klubiks,” lisas Pedak.
„Lõime 2008. aastal külavanemate koja, et oleksime jõulisemalt esindatud, et info võimalikult hästi liiguks ja et meie hääl kostaks kaugemale. Meil on praegu kuueteistkümne küla peale kümme külavanemat,” rääkis ta.
Külavanema statuudis on öeldud, et ta valitakse neljaks aastaks, ehkki külakoosolek võib seda aega ametis olija nõusolekul pikendada. Aja jooksul on külavanemad vahetunud, kuid ka endised eestvõtjad käivad tänaseni külavanemate koosolekutel. Praegusi ja endisi külavanemaid on kokku 17 ja neil kõigil on koosolekutel hääleõigus.
Vallamaja asukoha muutumine ei häiri
Külavanemate koosolekutel arutatakse üsna proosalisi probleeme ja sageli kutsutakse asjatundjate ja nõuandjatena kohale valla spetsialistid. Mured on ikka sarnased nagu mujalgi. Kurdetakse teede seisukorra üle. Vahel jääb kusagil lumi lükkamata, ei pääse arsti juurde või polegi läheduses arsti vastuvõttu. Alates 2006. aasta novembrist hakati arutama haldusreformiga seotud probleeme.
„Mõningase üllatusena saime teada, et inimesi jätab vallamaja asukoht üsna ükskõikseks. Taheti ainult seda, et eakad hästi arsti juurde pääseksid, ja nooremad soovisid paremat bussiühendust keskustega. Meil on veel tänaseni külasid, kust buss läbi ei sõida,” nentis Pedak.
Aja jooksul on ka mitmeid projekte kirjutatud, mille raames on korraldatud nii avatud külade kui avatud koduaedade päev. Alates 2008. aastast on igal aastal üks õppereiski teoks saanud. Külavanemate koja eestvõttel on Avinurme endises vallamajas üks kenasti remonditud ruum, kus koos saab käia. Pensionäride tarvis remonditi ära kõrvalruum, ehkki nüüd tegutseb seal ilusalong.
Ühiselt raha taotleda on kasulik
Külavanemate koja liikmed saavad enamasti kokku siis, kui on tarvis midagi olulist arutada. Muul ajal suheldakse omavahel meilitsi. Kui külad vajavad mingiteks tegevusteks raha, siis selle kohta esitatakse koondtaotlus, mitte ei minda külade kaupa raha küsima ja vallavanema nööpi keerama. Eraldatud raha jagatakse hiljem vastavalt vajadusele. „Oleme vahel palunud mõnel külal raha jaotamisel oma osast loobuda, kui mõnel teisel külal seda rohkem vaja läheb. Ootamatult kerkis päevakorrale kehvas seisus oleva Ulvi laululava remont. Mitmed külad loobusid oma rahast selle kasuks. Ootamatuste lahendamiseks on väike reservgi olemas.
Kord oli koolitaja Toomas Roolaidiga juttu sellest, kas keegi külavanematest võiks kuuluda vallavolikogusse. Koolitaja väitis, et hoopis olulisem vallavolikogusse kuulumisest on omavahel kokku saada ja oma probleemide üle arutleda. Krista Pedak võib nüüd, kui on kaks aastat volikogu liige olnud, tunnistada, et Roolaidil oli õigus. Praegu valmistutakse Avinurmes nagu igal pool mujalgi riigi 100. sünnipäevaks. 21. veebruaril loetakse Paadenurmes ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Kõik osalejad saavad kingituseks manifesti teksti sobiva väljanägemisega paberil. Manifesti loevad ette Avinurme gümnaasiumi 11. klassi õpilased.
Tänavu on Avinurme Külavanemate Koja liikmeid ees ootamas kümne sündmuse korraldamine. Oluline on nende puhul nii tähelepanu püüdmine kui külaelanike kaasamine. Pedaku sõnul tuleb kõigil külavanemaid aidata, sest vastasel juhul aktiivsed inimesed lihtsalt väsivad ja külaelu hakkab tasahilju hääbuma.
Vaja oleks uusi eestvedajaid
Hea näide on võtta ühest külast, kus võimeka külavanema ametiaeg lõppes, kuid asemikku ei suudetud talle valida. Küla esindusest ei olnud keegi nõus juhirolli võtma. Lisaks jooksvate küsimuste lahendamisele peaks külavanem pidama kroonikat, ärgitama inimesi küla ajalugu jäädvustama, kaitsma küla huve ning seda esindama. Külavanem peaks aitama ka igapäevaprobleeme lahendada.
„Külavanemate koda on ka edaspidi vaja, sest probleemid, millega tegeleda tuleb, ei saa kunagi otsa. Koos arutades tuleb häid mõtteid. Paraku ei taha enam keegi seda organisatsiooni juhtida. Isegi koja juhatuse liikmeks ei tahetud saada ja nüüd olen ma selles rollis üksinda, ehkki otsused teeme kollegiaalselt. Olla korraga külavanem ja külavanemate koja liige pole üldse lihtne. Aga uusi tegijaid peale tulemas ei ole. Avinurmes on kevadel ja suvel ajutised elanikud, keda me suvikuteks kutsume. Oleme neid püüdnud külaelu korraldamisse kaasata, aga seni pole see õnnestunud,” tunnistas külavanemate koja juht.
Pedaku sõnul on ka koostöökogu loomisele mõeldud, aga pole jõutud selgusele, kes võiksid sinna kuuluda. Kindel on see, et koostöökogu peaks kaasama kõik piirkonnas elavate ja tegutsevate sotsiaalsete gruppide esindajad: ettevõtjad, õpetajad, pensionärid, noored pered jne. Vaatamata vahepeal maad võtvale tüdimusele ja väsimusele, kavatsevad Avinurne Külavanemate Koja liikmed tegevust jätkata. Vähemalt seni, kuni seal pole loodud külade koostöökogu.
TOOMAS REINPÕLD
