12. jaanuar on kalendrisse märgitud apteekripäevana. Eestimaal tegutsenud apteekritest on ehk kõige kuulsamad kirjanduslikud kujud: Palamuse apteeker proviisoriharidusega rahvakirjaniku Oskar Lutsu loomingust ja Indrek Hargla kuulsaks kirjutatud Tallinna raeapteeker Melchior.
Mustvee vallas Avinurmes on nn maa soolaks apteeker Ulla Karo, keda kohalikud elanikud ka perearstiks kutsuvad.
Puumajas paiknev Avinurme apteek alustas tööd 1907. aastal. Selle rajajaks nimetab raamat „Eesti apteekide ajaloost“ Arthur Seewaldi. Tänane apteeker, farmatseut Ulla Karo, töötab siin 33 aastat. Ulla lõpetas Tallinna meditsiinikooli, praeguse Tallinna tervishoiukõrgkooli.
Kõiki ravimeid peab tundma
„Otsust farmaatsiat õppida mõjutasid väga head teadmised keemiast, mis saadud noorelt keemiaõpetajalt, kes Friedebert Tuglase nimelisse Ahja keskkooli tööle tuli. Tööle suunamisel oli pakkumiseks Avinurme või Kiviõli apteek. Valisin Avinurme, mis minu kodukoha, Ahjaga, väga sarnane. Olen selle üle väga õnnelik. Avinurmelased on väga kokkuhoidvad. Tunnen enda ümber mõnusat kogukonda.“
Ulla Karo sõnul peab apteeker teadma kõiki ravimeid, mida apteegis müüakse. „Farmaatsiatööstuses toodetavaid rohtusid lisandub järjest juurde, mistõttu tuleb end pidevalt täiendada. Aga töö apteegis meeldib mulle ja selle üle olen rõõmus.“
„Maa-apteekidele loob erilise tähenduse kodune tunne, mille klientidega suhtlemiseks luua saame. Meil on aega inimestega tegeleda, nendega rääkida. Linnades on selleks võimalust raske leida, sest rahvast käib pidevalt. Avinurme kandis tunnen vist peaaegu kõiki elanikke. Nii tean, millisest arstirohust või muust ravimisvahendist võib ühele või teisele abi olla. Arvestades iga inimese personaalsust, peab igaühele ka oma ravim olema,“ ütles Ulla Karo.
Siit ja sealt on tulnud infot, et arstid kurdavad, et apteekrid pakuvad nende välja kirjutatud ravimite asemele odavamaid.
Tervist hoitakse rohkem
„Päris nii see pole. Seadus näeb ette, kui retsept on toimeaine põhine ja kui pole kirjutatud ravimi nime, siis apteekrid peavad alati inimesele soovitama odavamat ravimit. Kui arst on märkinud ravimi nime ja lisanud „mitte asendada“, siis meie ei asenda mitte kunagi. Kui aga vastavat ravimit parajasti saada pole, võtame arstiga ühendust ning küsime luba asendamiseks,“ rääkis Karo.
Farmatseut tunneb head meelt, et Avinurme apteeki on hakatud viimasel ajal sagedamini külastama. „Mida rohkem inimesi apteegis käib, seda kindlam on, et apteek jääb maapiirkonda püsima ka tulevikus.“
Karo märkis, et koroonaviiruse tõttu on külmetushaiguste põdemist hakanud isegi vähemaks jääma, sest inimesed hoiavad oma tervist rohkem, täidavad paremini hügieeninõudeid, pesevad käsi jne. Haigussümptomite puhul pöördutakse kiiresti arsti poole. Ennekõike vaevavad inimesi aga südame-ja veresoonkonnahaigused, mistõttu on suurem nõudlus ka selle valdkonna ravimite järele,“ rääkis Karo.
Avinurme kandi rahvas peab perearsti juures käima Mustvees. Oma „perearstiks“ nimetavad nad aga apteekrit. „Mina ise ei võta seda väga tõsiselt. Terviseteemadel küsitakse minult aga tõesti igasugust nõu. Alati aitan kui tean ja oskan. Vahel olen ka esmaabi andnud, sidunud, plaastreid paigaldanud. Sageli soovitan aga konsulteerida arstiga.“
Möödanikku meenutab Avinurme apteegis vanaaegne uhmer, milles on segatud salve ja teisigi rohtusid. Ulla Karo on seda kui reliikviat tänaseni alles hoidnud.
2019. aastal pälvis Ulla Karo tunnustuse aasta apteeker ehk Apotheka Uhkus. Usutavasti üllatab teda mõnigi klient õnnitluse, lilleõie või väikese kingitusega ka tänasel apteekripäeval.
JAAN LUKAS
