Tehase rajamise sõnumiks kohapealsele elanikkonnale oli töö võimaldamine ligi poolesajale inimesele (24. okt Vooremaa, “Betoonitehase rajamine Põltsamaa valda võimaldaks tööd poolesajale inimesele”). Kõigile peaks ammu selge olema sellise sõnumi mõttetus. Käesoleval ajal ja ka tulevikus on kogu vabariigis kõige teravamaks probleemiks tööjõud. Siinmail tööjõudu lihtsalt ei ole. Kas selle nimel Mõhküla hävitamine on õige tegu? Imestust tekitas ajalehes Vali Uudised 3. novembril avalikustatud, kuid nähtavasti varem kavandatud plaan tuua siia tööjõud väljastpoolt. Kirjutatud oli, et need töötajad asuvad siia elama koos peredega. Järelikult asendati eelmine sõnum vajadusel teisega ? töötajad väljastpoolt.
Kahjuks ei puuduta ükski artikkel olulist probleemi- põllumaa väärtustamist. Vello Keppart on oma käesoleval aastal välja antud raamatus “Keskkonnakaitse” just omavalitsustele südamele pannud olulised tõed: esimesena võtta kaitse alla väärtuslik põllumaa. Põltsamaa ja Mõhküla on oma nime saanud heast põllumaast, leivavilja maast…
Ebaõige on sellisele maale rajada tööstusehitis. Heaks asukohaks on ka meie vallas jäätmaid, mis samuti asuvad peateede lähedal. Analoogne betoonitehas Lätimaal ongi just jäätmaale ehitatud. Muld on loodusvara ja seda peame jõuliselt kaitsma. Meie põldudel võiks rakendada ökoloogilist turismi, arendada mahepõllumajandust. Tallinna- Tartu maantee saastus ei ulatu meie põldudele.
Tehase ehitamise aruteludes on vasturääkivusi ja miks? 28. septembril oli Põltsamaa vallamajas valla ja AS Tartu Maja esindajatega koosolek, kus osales ka Mõhküla elanikke. Seal ütles Tartu Maja Betoontoodete AS juhataja asetäitja Jaan Luts selgesõnaliselt, et Tartu tehases tootmine väheneb ja Mõhkülla kavandatakse Tartu tehasest poole väiksem tehas, vee väljapumpamisega 10 000 tonni aastas. 24. oktoobri Vooremaas väidab sama inimene, et Tartust tuuakse tehas üle Põltsamaale, tõenäoliselt suurendades ka tootmist. Seda nähtub töötajate lisandumisest. Tartu betoonitehas kasutab ca 25 000 tonni vett aastas. Ettearvamatu olukord tekib Mõhküla elanikel põhjaveega. Kaevud on põhiliselt 7 meetrit sügavad. Siin ähvardab vee kadumine. Ilma veeta pole aga elu võimalik. Põhjavee kadu või reostamine avaldab suurt mõju inimese tervisele.
Väljakannatamatuks muutub elanike elukeskkond tehase poolt tekitatud suurtranspordi liikluse, heitgaaside, tolmu ja külamiljöösse täiesti sobimatu kõrgehitusega. Mitmed pered on tulnud linnast ja külla kaunisse loodusse oma kodud rajanud. Tehase olemasolu nullib selle täiesti ja ühtlasi vähendab meie kinnisvarade väärtust. Kes sooviks elada seal, kus paarisaja meetri kauguselt vaatab vastu suurtööstus. On peresid, kes tunnevad muret, et lastega, kes pingeliselt töötavad pealinnas ja käivad energiat ammutamas vanematekodus, kaugenevad sidemed. Kes tahab puhata tehase tagahoovis või vaadata tõtt tehasehoonetega?
Oleme mures meie kauni jõe vee puhtuse pärast. Jõgi läbib ju ka Põltsamaa linna. Tehase sadeveed aga reostavad jõge.
Mõhküla elanikud ei väsi võitlemast oma praeguste elutingimuste säilimise eest. Oleme koostanud betoonitehase ehitamise vastu protestilehe, kus on 50 allkirja. Paljud, isegi Tallinna maantee äärsed elanikud soovivad veel oma allkirju lisada.
Loodame Põltsamaa vallavolikogu arukale otsusele mitte rajada Mõhkülla betoonitehast, pidades lugu oma valijate soovidest ja hoolida meie käekäigust.
Mõhküla elanikud (kogutud 50 allkirja).
Vastukajana Vooremaas 24.oktoobril ilmunud artiklile “Betoonitehase rajamine Põltsamaa valda võimaldaks tööd poolesajale inimesele” avaldame saabunud pöördumise muutmata kujul. Pöördumise koostajate kontaktandmed on toimetusele teada.
