Jõgeva Sordiaretuse Instituut on kindlasti Jõgeva aleviku süda ja südametunnistus ja nii on see ka ajalooliselt olnud. Ärgem unustagem, et tegemist on kohaga, millest on oma nime saanud meile kõigile armsaks saanud maakond, linn, vald ja alevik.
?Jõgeva ? ehk ?jõgede vahe? ? see on koht Pedja jõe harude vahel Jõgeva alevikus, kus paiknes endine riigimõis ja mille lähedusse tekkis hiljem linn. Seega peaks see olema üks maakonna sümbolitest. Jõgeva alevik jäädvustub nii piltidele kui ka fotodele reeglina just selle vaatena, mis paistab Pedja jõe sillalt.
Selle taha jäävast paisjärvest oli ka nimetatud artiklis juttu. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi pere ja paljud külalised on seda paika ja vaadet alati oluliseks pidanud. Jõe äärt on tihti vabatahtlike abiga talgute korras koristatud. Suveks kaunistatakse see kaunite lillekompositsioonidega ning jõe peale lastakse ujuv lillevaip. See koht on aastaid olnud suviste maalilaagrite üks lemmikmotiive ja lühema suveöö kontserdid on toimunud kauni vaate pärast just selles kohas. Seega on Pedja jõe veskijärvel palju laiem ja sügavam tähendus.
Armsad inimesed, saage palun aru, et kohalikel aleviku aktivistidel on palju muud teha kui kurja valvekoera mängida ja tühipaljaste probleemide kallal viriseda. Ega rahvas ei nurise, kui kõik on korras.
Nende väga tublide inimeste eestvõtmisel toimub pidevalt midagi põnevat ja kasulikku. Võsast on puhastatud jõesaared, noortele korraldatud huvitavaid võistlusi nii jõel kui üle jõe ja tehtud palju muudki, mis alevikus elamise huvitavamaks on teinud. On koostatud ka aleviku arengukava, mis paljuski paneb rõhku heakorrale ja ilusa elukeskkonna rajamisele.
Tekib küsimus, kas MTÜ Vanaveski ja aleviku aktiiv peavad mängima haukuvaid koeri, kui karavan läheb niikuinii edasi? Paisuga seotud asjaajamised on enamasti takerdunud selle taha, et üks ametnik saadab teise, teine kolmanda ja kolmas ringiga tagasi esimese juurde ? keegi kas täpselt ei tea või ei taha võtta vastutust asja muutmiseks. Ja nii on see kestnud juba mitu aastat.
Tegu ei ole ainult sellesuvise põuaga. Mitte ainult põuast tingitud madal veetase ei tee ärevaks, vaid ka kõik see, mis jõevee tasemega eelnevatel aastatel on toimunud. Ametnikul, kes alevikus ei ela, on palju mugavam tõstatatud probleem oma kaelast ära saata või selle lahendamine lihtsalt edasi lükata või hoopis väita, et nemad probleemi ei näe. Ometi näevad seda aga alevikus elavad inimesed. Ja ka inimesed väljastpoolt, kelle mälus puudub selline pilt Pedja jõest Jõgeva alevikus ning kes küsivad, et mis teil siin juhtunud on?
Alles hiljuti külastas oma sünnipaika Sordiaretuse Instituudi rajaja Mihkel Pilli lapselaps, kes vaid vaikselt nentis, et on siin ikka palju muutunud. Samuti inimesed, kes külastasid 19. juunil Heliseva Suveöö kontserti, mis toimus kihisevast mudast ümbritsetud jõe jäänustel.
On tõsi, härra Pehme, kes te nüüd olete enam kui 300 aastat vana muinsuskaitsealuse veski omanik ja hooldaja, et sotsialism ja kolhooside aeg on läbi. Me oleme seda märganud. Kuid me oleme ka seda kogenud, et kapitalistiks/eraomanikuks alati ei sünnita, vaid kasvatakse, kui üldse… Kui eraomand ei ole füüsiliselt alevikuelust eraldatud ja see riivab rahva ilutunnet või mingit muud seadustega reguleerimata tunnet, kas see vähendab siis probleemi olulisust?
Kui riik on rahvas, siis kelle sõna peaks olema kuuldav? Kas ainult enne valimisi märgatakse kohalike inimeste muresid? Või ongi nii, et kõik ametnikud laiutavad käsi ja lahendusi pole, et mure mingi tühise jõe pärast lükatakse asjaajamiste ja asjaolude selgumise ajaks lihtsalt üksteise kaela? Ootame veskiomanikult ja ametnikelt enam konkreetseid tegusid, et taastada jõe endine seis.
Kui sõidad või kõnnid üle Pedja jõe Jõgeva aleviku silla sadu kordi? päevi, nädalaid, aastaid, aastakümneid, siis kasvab mõni paik inimeste südamesse. Nimetada kohalike aktiivsete elanike muret oma elukeskkonna pärast ?kohalike ussitamiseks? on liig mis liig! Siin elavad ja töötavad inimesed, kes ei ole ühepäevaturistid, vaid kellel on siin pikka aega olnud kodu- või tööpaik.
Jõgeva Sordiaretuse Instituut
Akadeemik Hans Küüts
Jõgeva valla ajaloosõprade MTÜ Ambior
