Lämbuv lasteaed
Tõsine mure lasteaia Rohutirts edasise käekäigu pärast on sundinud meid oma seisukohti avalikult välja ütlema, sest kõigi lasteaia renoveerimise kohta ilmunud ajaleheartiklite põhjal on meil tekkinud kahtlus, kas meie linna juhid alati ikka päris hästi teavad, mida teevad.
Artiklitest jääb mulje, et rahaahne ehitaja, kes pole kokkulepitud tähtaegadest kinni pidanud, on teinud oma tööd ebakvaliteetselt, mistõttu tekkisid hoones “ulatuslikud hallitusseene kahjustused”.
11. märtsi Maalehes oli juttu sellest, kuidas Jõgeva linn ja Facio Ehitus vaidlevad, kes peab hüvitama hallitusseene kõrvaldamise kulud. Meie hinnangul on vaidlus sel teemal mõttetu, sest süü on mõlemapoolne. Kui ehitaja hooletuse tõttu sai hoone olulisi niiskuskahjustusi, siis Jõgeva linnavalitsus pole tänini hea seisnud selle eest, et hoones oleks loodud hallitusseentele ebasoodsad kasvutingimused. Ja oma vead tuleb igaühel ikka ise kinni maksta.
Tänapäeval pole kuigi raske hankida informatsiooni hallitusseente kohta. Seeneeosed on ülimalt väikesed, lendavad kõikjal õhus ringi ning satuvad siseruumidesse lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi või õhukonditsioneeride kaudu. Silmale nähtamatud imekerged eosed kleebivad ennast välisriiete, jalatsite, kottide, kinnaste ja kodulooma karvade külge ning rändavad ka niiviisi edasi.
Hallitusseentest ruumide õhus pole võimalik ega ka vajalik täielikult vabaneda. Oluline on vaid hoida seeneeoste hulka õhus kontrolli all, sest iga seeneeos arenema ei hakka. See juhtub ainult siis, kui ta satub soodsale pinnale. Ja kui hallitusseente hulk ruumiõhus on juba väga suur, siis tekivad niisketes kohtades silmaga nähtavad kolooniad ehk hallitus. Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse SA esindaja Kalle Pildi sõnul kasvavad hallitus- ehk mikroseened väga laias temperatuurivahemikus (-5ºC kuni +50ºC), kuigi neist enamiku optimaalne kasvutemperatuur jääb vahemikku +20ºC kuni +30ºC. Valdav osa mikroseentest vajab kasvuks substraadi läheduses suhtelist õhuniiskust RH3 üle 70%. Suhtelise niiskuse langemisel alla 30% enamikul mikroseentest kasv peatub. Seega on ruumide niiskusaste seente leviku kontrolli all hoidmiseks kõige olulisem. “Leides liigniiskuse põhjuse ning likvideerides selle, peatate mikroseente kasvu”, on öelnud Kalle Pilt. Tema sõnul on hallitusele ebasoodsate tingimuste loomiseks välja töötatud ka mitmeid kemikaale, kuid enamik neist pole andnud soovitud tulemusi ja need tulemused on lühiajalised. Lisaks on ta märkinud: “Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Nad põlvnevad oma arengus samast harust (opisthokonts). Seega mõjuvad keemilised seenetõrjevahendid ka inimese rakkudele ja võib tekkida küsimus, mis kahjustavad meie tervist rohkem, kas seened või kemikaalid, millega üritatakse neid tõrjuda. Kas seeni ongi alati vaja tõrjuda?”
Lasteaia Rohutirts renoveerimist käsitlevatest artiklitest saadud infot ja lasteaia ümber kuuldut-nähtut ühendades oleme saanud alljärgneva sündmuste jada (pragudega paneelide osa oleme sellest teadlikult välja jätnud).
Enne Facio Ehituse renoveerimistööde algust olid lasteaia vanad aknad plastakende vastu välja vahetatud ning terve hoone EPS-iga soojustatud ning spetsiaalse krohviga krohvitud. Kuigi sellise fassaadisüsteemi juures oli hoone õhuvahetus varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud, jäi tookord välja ehitamata sundventilatsioon.
Kui loomuliku ventilatsiooni korral toimub õhuvahetus siseruumides põhiliselt selleks ehitatud avade ja kanalite kaudu, siis kaasaegsete materjalidega soojustatud kivihoonetes jääb loomulikust ventilatsioonist kindlasti väheks. Akende vahetamise ja fassaadi soojustamisega tõmmati lasteaiale piltlikult väljendudes õhutihe kott pähe ja normaalset sisekliimat selles ilma sundventilatsioonita ehk ventilaatorite abil toimiva õhuvahetuseta olla ei saagi.
2009. a septembris-oktoobris, suurte vihmade ajal vahetati lasteaial katus. Ehitaja ei rakendanud sealjuures piisavalt abinõusid läbijooksude takistamiseks ning hoone sai “olulisi niiskuskahjustusi”. Kuna märgunud konstruktsioon vajab igal juhul kohe kuivamist, oleks hoones vaja olnud korralikku sundventilatsiooni.
Sügisel valati lasteaias ka uued põrandad. Betoon sisaldab teatavasti päris suures koguses vett. Kas linnavalitsus oskab öelda, kui palju segu põrandate valamiseks kulus, kui palju see vett sisaldas, kui suur osa sellest veest on põrandatest välja kuivanud ja kus see vesi täna on?
Detsembris hakati läbi uue soojasõlme kütma pool aastat kütteta seisnud maja, mida oli täiendava niiskusega “õnnistatud”. Nädal pärast kütte sisselülitamist ilmnesid hoones “ulatuslikud hallitusseente kahjustused”. On selles kõike eeltoodut arvesse võttes midagi imelikku?
Mida tehti hallitusseente kahjustuste ilmnemisel? Kõigepealt muidugi vaidlesime, kas seenekene oli juba enne lasteaias olemas või tuli koos ehitajaga.
29. jaanuari linnalehes esitati linnavalitsuse tegevuskava: “Niiskuse aktiivne eemaldamine kestab siiamaani. Hallitusseente eemaldamiseks viiakse läbi keemiline tõrje ja pärast tõrje lõppu võetakse uued proovid seinapindadelt, veendumaks tõrje efektiivsuses.”
29. jaanuariks oli suurem töö tehtud ka ventilatsioonitorustiku paigaldamisel, kuid installeerimata olid veel ventilatsiooniseadmed. Kaks kuud hiljem ei ole Rohutirtsu ventilatsiooni osas mitte midagi rohkem ära tehtud. Kui arvestada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku, mille kõik osad peavad olema tasakaalus selleks, et küttekulud hoones reaalselt väheneksid ja ei tekiks liigniiskust, tahaks linnavalitsuselt küsida, keda või mida oodatakse? Miks ei ole lasteaias ventilatsiooniseadmeid tänase päevani tööle pandud, kuigi vajadus selle järele on juba aastapikkune?
Lugupeetud linnaametnikud, siduge endale pooleks päevaks väike kilekott ümber märja labakäe ja jälgige, kuidas teist eralduv soojus sellest kotist niiskust eemaldab!
11. märtsi seisuga oli hallitusseente eemaldamiseks läbi viidud keemiline tõrje ja oodati järelproovide tulemusi. Neist pidi selguma, kas tõrje oli edukas.
30. märtsi Vooremaas räägitakse juba läbitilkuvast katusest, millega enam aega oodata pole ja mille osas peab linn kiiresti lahenduse leidma.
Meie andmetel ei piisa hallitusseente koloonia tõrjumiseks nende töötlemisest kemikaalidega, vaid eelkõige tuleb likvideerida hallituse tekkepõhjused. Hallituse keemiline mõjutamine annab aga reeglina väga lühiajalise, väidetavalt isegi ainult mõnenädalase tulemuse. Seetõttu peaks efektiivne tõrje kindlasti olema kompleksne ning koosnema nii ehitusfüüsilisest, keemilisest kui ka konstruktsioonilisest osast. Kuna mõni sellist komplekslahendust pakkuv ettevõte julgeb oma seenetõrjele anda garantii isegi kuni 15 aastat, palume linnavalitsuselt informatsiooni, kui pika garantii seenetõrjujad Rohutirtsu lasteaias töödeldud pindadele on andnud.
Mis puutub katusesse, siis kas selle defektsust on vahepeal kinnitanud mõni katuseekspert või lihtsalt kellelegi tundub, et katus jookseb läbi, sest lagi tilgub? Antud juhul julgeme väita, et mingitel katuseparandustöödel pole nii või teisiti mõtet enne, kuni pole täie võimsusega tööle pandud ventilatsiooni ja ruumidest liigset niiskust välja saadud. Praegu, mil hoone sisekliima on totaalselt rikutud, pole seal ilmnevatele nähtustele võimalik objektiivset hinnangut anda.
Ja kui kiire lahenduse otsimine läbitilkuvale katusele tähendab ühtlasi seda, et kõigi ülejäänud töödega, sealhulgas ventilatsiooniseadmete installeerimisega, kannatab jätkuvalt oodata, siis uue ehitaja saabumise ajaks on Rohutirts hallitanud juba pool aastat. Kuigi hallitusseened pole terve immuunsüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud, võivad tekkida probleemid, kui seeneeoste kontsentratsioon õhus on väga suur. Lugupeetud linnavalitsus, ärge unustage, et renoveerite lasteaeda Jõgeva linna väikestele lastele!
Neli Jõgeva linna kodanikku
Kirja autorite nimed on toimetusele teada
