Kui Eesti toidutootjad on saanud juba aastaid taotleda oma parematele toodetele märki Tunnustatud Eesti Maitse, siis möödunud aastast on olemas analoogne märk ka kõrgetasemelise käsitöötoodangu tähistamiseks. Nüüdsest kannavad Tunnustatud Eesti Käsitöö märki ka Põltsamaa käsitööettevõtja Katre Arula kindakirjatehnikas tooted.
Tunnustatud Eesti Käsitöö märki annab välja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning seda saab taotleda vähemalt kolm aastat tegutsenud ettevõtja mingile kindlale tootegrupile või tehnikale. Märk antakse välja ekspertkomisjoni otsuse põhjal ning olulisteks kriteeriumideks on kvaliteetsus ja originaalsus. Praeguseks on tunnustatud käsitöö märk omistatud kümnele käsitöömeistrile. Olgu öeldud, et taotlejaid on olnud palju rohkem. Jõgevamaa käsitöömeistritest on Katre Arula esimene märgiomanik.
Märki otsustas ta taotleda just oma kindakirjatehnikas toodetele, sest nendega eristub ta selgelt teistest käsitöötegijatest. Oluline on ka see, et kõnealune tehnika on tema enda välja töötatud ning võimaldab kasutada kunagi esiemade poolt kinnastesse, aga ka sukkadesse kootud motiive tänapäevastel rõivaesemetel, kottidel ja muudel aksessuaaridel, nagu helkurvööd ja –prossid, ripphelkurid jne.
“Kindakirjatehnika pakub tohutult võimalusi. Olen näiteks teinud selles tehnikas kaunistatud peokleite, aga ka igapäevarõivaid mantliteni välja,” ütles Katre Arula. “Mul pole kahju, kui keegi seda tehnikat ka oma toodete kaunistamiseks kasutab — juhul, kui ta seda hästi teeb. Ning ega tunnustatud käsitöö märk järeletegemise eest kaitsegi, küll aga aitab see teadvustada, et just mina olen selle tehnika autor. See aitab ka väärtustada käsitööd kui niisugust.”
Katre sõnul ütlevad tema Põltsamaa lossihoovis tegutsevat käsitööpoodi külastavad inimesed tihti, et nad ei hakka seal müügil olevaid tooteid nende kalli hinna pärast ostma, vaid võtavad sealt ideed ja teevad asjad ise kodus valmis. Kui Katre neile aga selgitab, et ta ongi käsitööettevõtja ning käsitöötoodete väljamõtlemine ja valmistamine ongi tema töö, siis küsitakse üllatunult: aga kuidas te ära elate?
Uhke portfoolio
Tunnustatud käsitöö märgi taotlemiseks oli vaja esitada avaldus ning portfoolio tehnika/toodete kirjelduse, saamisloo ja fotodega). Katre portfoolio sai uhke: terve rida tema disainitud kleite on näiteks ära käinud presidendi vastuvõtul ning seal koos kandjaga jäädvustatud. Igaühel selliseid pilte välja panna pole.
Aasta jooksul välja antud meistrimärgi saajaid esitletakse igasügisesel Mardilaadal, mida peetakse Saku Suurhallis. Tänavusel 5.-8. novembrini teoks saanud laadal olid siis avalikkuse fookuses ka Katre tööd. Katre sai teha isegi moeesitluse. Kollektsioon, mille ta Mardilaadale viis, kandis nime “Värviline hall”. Sellesse kuulusid mõned varasematel näitustel väljas olnud kleidid, aga ka viis päris uut kleiti. Rõivaesemete valmistamisel oli Katrele seekord abiks Tartu ülikooli Viljandi kultuurakadeemias rahvusliku tekstiili erialal õppiv põltsamaalanna Triin Kuus. Ta avaldas soovi Katre juurde praktikale tulla ning aitas tal väikestest kangaruudukestest mustreid kokku laduda.
“Triin tegi väga täpse töö,” kiitis Katre praktikanti. Temal jäi üle siis muster pärast võrgu või läbipaistva kangaga katta ja masinal läbi tikkida.
“Laadal läks mul üllatavalt hästi: ma müüsin maha viis kleiti,” ütles Katre.
Tunnustatud Eesti Käsitöö märki taotledes oli tal ka üks tagamõte: ta tahtis teistele, kaasa arvatud oma maakonna käsitöötegijatele eeskujuks ja innustajaks olla.
“Kui märgiomanikud ise märki propageerivad, siis tuleb selle taotlejaid ja märkajaid kindlasti juurde. Tunnustatud Eesti Maitse märk on ju tootjate ja tarbijate hulgas üsna tuntud ja “töötab” hästi. Miks siis ei võiks sama juhtuda tunnustatud käsitöö märgiga,” arvas Katre.
Oluline on isikupära
Milline Jõgevamaa käsitöömeister võiks järgmine tunnustatud käsitöö märgi saaja olla, seda Katre ennustada ei osanud. Paljudele võib tema sõnul takistuseks saada see, et nad tegelevad käsitööga vaid hobikorras. Märgi saaja puhul eeldatakse siiski, et ta on käsitööettevõtja.
“Oluline on see, et käsitöömeister süveneks põhjalikumalt ühte teemasse, mitte ei hüppaks kogu aeg ühelt teisele. Oluline on ka see, et töö käigus sünniks isikupära,” ütles Katre Arula.
Tema sõnul on rahvakunsti ja käsitöö liidus heietatud mõtteid selle üle, et Mardilaadale ja suviti Tallinnas peetavale keskaja päevade laadale, kuhu on väga suur tung, võiksidki müüma pääseda eelkõige tunnustatud käsitöö märgi omanikud. Praegu on neid veel vähe, aga tulevikus tuleb kindlasti juurde.
Katre Arula jaoks oli november üldse väga toimekas kuu. Lisaks Mardilaadale osales ta Eesti Käsitöö Kodu avamisel ning viis oma tööd näitusmüügile Rakverre. Eesti Käsitöö Kodu avati Tallinnas Vene tänavas möödunud teisipäeval ning seda võib naljatamisi nimetada Eesti maakondade ühiseks käsitöösaatkonnaks. Seal on nimelt esindatud iga maakonna ühe maineka käsitööpoe kaup. Jõgevamaalt on selleks n-ö esinduspoeks valitud just Põltsamaa lossihoovis tegutsev pood. Eesti Käsitöö Kodus saab näha ja osta ka Tunnustatud Eesti Käsitöö märki kandvaid tooteid. Nii et Katre toodangul on seal siis justkui kaks väljundit. Mardilaadalt järele jäänud kleidid viiski ta näiteks Eesti Käsitöö Kodusse.
“Eesti Käsitöö Kodus on väljas ka esindatud kaupluste kohta käivad infomaterjalid,” ütles Katre Arula. “Nii et kel tõsisem huvi tekib, see saab võib-olla innustust kohale tulla. Tulevikus võib nii välja kujuneda suisa käsitööturismi kett.”
Tunnustatud Eesti Käsitöö märk
* Märki annab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit välja teist aastat
* Märki saab taotleda vähemalt kolm aastat tegutsenud ettevõtja oma originaalsele ja kvaliteetsele käsitööle, täpsemalt mingile tootegrupile
* Märk antakse välja vastava ekspertkomisjoni põhjal
* Aasta jooksul märgi saanud meistreid esitletakse igasügisesel Mardilaadal Saku suurhallis
* Praeguseks on märgiga tunnustatud kümmet käsitöömeistrit, sealhulgas Katre Arulat Põltsamaalt
RIINA MÄGI
