Autode tootearendus ja tootmine – paljude erialade inseneride koostöö

Me ei tea, mis erialadel saab õppida järgmine põlvkond 25 aasta pärast. See võib olla kosmotroonika, transgalaktiline tootmine või  teleportatsioon. Igal juhul on siis kõik teistmoodi. Tuleviku kujundamist tuleks alustada just iseendast, valides eriala, mis tagab eneseteostuse ja stabiilselt kõrge sissetuleku. Insenerilooming mõjutab ja muudab maailma rohkem kui poliitikud või poplauljad.

Võtame näiteks inimeste kiindumuse autode vastu. See avaldub neljarattalisi täis parklates ja majaesistes. Näen TTÜ tootmistehnika professorina selles väga head mudelit, kuidas toimib ühe mehhaanilise agregaadi väljatöötamine, tootmine ja garaaži toimetamine. Ühe keeruka seadeldise valmimiseks on vaja väga paljude erialaspetsialistide koostööd mehaanikainsenerist logistikuni.

Autode konstrueerimine ja tootmestamine on rohkem mehhaanikainseneride tööpõld, energeetikud leiavad energiatõhusa lahenduse rattad liikuma panna ja pidurdusenergiat akumuleerida, IT-inseneride töö tulemuseks on elektroonikalahendused, keemia- ja materjaliteadlased tegelevad bensiini ja teiste kütustega, majandusspetsid kostavad äriplaani, sotsiaalteadlased uurivad, kuidas mõjutab autostumine meie ühiskonda. Ehitusinsenerid projekteerivad aga uusi parkimismaju, sildu ja teid.

124 aastat tagasi (1887-1889) kulus Eiffeli torni ehitamiseks 500 000 töötundi. See on sama palju, kui kulub autotööstuses täna 20 000 Mercedese või 27 000 Fiat sõiduauto kokkupanekuks. Veel 10 aastat tagasi sai sellise tööjõukuluga toota vaid 12 000 Mercedest või 17 000 Fiati. Need arvud illustreerivad ühtlasi, et tänapäeva tootmine ja insenerimõtete teostamine on kordi intensiivsem kui veel kümmekond aastat tagasi.  Tänaste võimaluste juures projekteerivad, disainivad ja valmistavad näiteks ka meie tudengid igal aastal uue vormelauto, millega käiakse võistlemas nii Silverstone kui teistel Formula Student sarja kuuluvatel võistlustel.

Mehhaanikateaduskonna dekaanina on loomulikult minu suur soov, et just meile tuleksid parimad, helgeimad pead. Teisalt, ühiskonna arenemiseks ja meie elu turvalisemaks ning mugavamaks loomiseks on vaja võimekaid insenere kõikidelt insenerialadelt. Niisiis, nagu eelnevast ja vaid ühest näitest nähtub, vajame me parimaid kõikidelt elualadelt. Ja nii mõndagi neist erialadest õpetatakse Eestis vaid TTÜs. 

TAUNO OTTO, Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikateaduskonna dekaan

blog comments powered by Disqus