Paljud põhikoolilapsed õpivad lihtsustatud riikliku õppekava järgi tavakoolides. Sageli tekib aga lapsevanemal küsimus, millised võimalused on nendel lastel pärast põhikooli lõpetamist edasi õppida.
Vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on lihtsustatud õppe läbinud õpilasel võimalik pärast eksamite sooritamist ja kooli lõpetamist jätkata ühe aasta jooksul õpinguid eelkutseõppes Kiigemetsa Koolis. Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis mujal õpinguid jätkama ega tööle minema.
Lisa-aastal antakse algteadmisi kutsekoolides õpetatavatest erialadest: puhastusõpetus, kokandus, puutöö, mitut liiki käsitöö, autoõpetus. Tulevikus on plaanis ka ehitusealane algõpe.
Väikeklass tegutseb 2008. aastast
Kiigemetsa Kooli lõpetanud õpilased on jätkanud õpinguid mitmetes ametikoolides. Lihtsustatud õppe läbinud õpilased õpivad Põltsamaa Ametikoolis kodumajanduse ja põllumajanduse erialal, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ehituse erialal, Väike-Maarja Õppekeskuses puhastusteeninduse ja kokanduse erialal.
2008. aastal avati Kiigemetsa Koolis väikeklass autismispektrihäirega õpilaste õpetamiseks.
Autism kui arenguhäire ilmneb eelkõige suhtlemis- ja kommunikatsiooniprobleemina, vastastikuses sotsiaalses mõjutamises ning piiratud stereotüüpses käitumises. Autistlik laps tajub maailma tavapärasest erinevalt. Tal on tugev hirm muutuste ees. Uude kohta kolimine, kooli vahetus, suur klassikollektiiv ja uus õpetaja võib tuua kaasa selle, et laps tõmbub endasse. Samuti võib uus olukord tekitada meeleheidet ja ägedaid tundepuhanguid. Hirmust ülesaamine võib osutuda väga raskeks või siis hoopiski võimatuks.
Seepärast on oluline roll autismi varasel märkamisel ning seda juba koolieelses lasteasutuses koostöös lapsevanematega, et leida lapsele sobiv ja mõistev koolikeskkond, kus oleks võimalik saavutada oluliselt paremaid tulemusi õppetöös.
Iga autistlik laps on teistest erinev. Ta vajab individuaalset lähenemist ning mõistmist. Väga oluline on kontakti saavutamine õpilaste ja õpetaja vahel, milleta ei saa toimuda edasist õpetus- ning arenguprotsessi.
Autistlikud lapsed õpivad individuaalsete õppekavade alusel, mis on valminud koostöös lapsevanemate ja teiste lapsega tegelevate tugispetsialistidega. Sellise lapsega töötamisel peab õpetaja aru saama, miks laps eriliselt käitub. Lapse stereotüüpsetel käitumismudelitel on tema enda jaoks kindel tähendus. Autistlikule lapsele võib stereotüüpne käitumine mõnu pakkuda, selline käitumine võib olla talle kaitseks raske ning ebameeldiva eest, et aidata säilitada stabiilsust. See võib olla lapse viis suhelda ümbritsevaga või põgeneda talle raskest ja arusaamatust olukorrast.
Igapäevane rutiin hädavajalik
Sageli ei suuda autismispektrihäirega laps oma käitumist kontrollida, ei mõista ega tunneta ühiskonna reegleid. Sellest tingituna võib ta püüda teiste tähelepanu ettearvamatul moel või vastupidi — eelistada üksindust.
Muutumatuse soov ja rutiinitaotlus on autistidele loomuomane ning seda tuleb laste õpetamisel kindlasti arvestada. Igapäevase rutiini järgimine on rahu säilitamise huvides vältimatu.
Autistlikud lapsed vajavad täpset arusaamist sellest, mis temaga ühes või teises kohas toimuma hakkab. Õpperuum jaotatakse vastavalt tegevustele tsoonideks. Igas tsoonis toimuv tegevus märgistatakse vastavalt (pilt, piktogramm, sõnasedel, ese, foto). See tähendab, et oluline on sündmuste järjekord ja aeg tuleb visualiseerida.
Autistlikel lastel on erihuvisid, millega neile meeldib tegeleda ja millega nad saavad hästi hakkama. Mõned lapsed tunnevad huvi lugemise vastu, teised joonistamise või voolimise vastu ja nii edasi. Teatud valdkonnas võivad nad olla uskumatult andekad.
Igasuguse õppimise aluseks on õppija ja õpetaja võimalus suhelda ning teineteist mõista. Lisaks verbaalsele suhtlemisele tuleb autistlike laste õpetamisel toetuda mitteverbaalsele kommunikatsioonile. Igale lapsele tuleb leida sobivad eneseväljendus- ja suhtlemisvahendid. Kommunikatsiooniõpetus peab olema üks osa lapse arendamisel. Kiigemetsa Koolis on kommunikatsioonivahenditena kasutusele võetud
Kiigemetsa Koolis saavad autismispektrihäirega lapsed ja nende vanemad, samuti lastega töötavad õpetajad ja kasvatajad eripedagoogilist nõustamist. Suuremat tähelepanu tahaks osutada vanematele, kelle lastel on olemas rehabilitatsiooniplaan, sest nendel lastel ja vanematel on võimalik saada eripedagoogilist nõustamist rehabilitatsiooniteenusena.
Kiigemetsa Kool ootab autismispektrihäiretega laste vanemaid nõustamisele, et leida lapsele sobiv õppekorraldus. Samuti ootame põhikoolis lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivad õpilasi, kes sel kevadel lõpetavad 9. klassi, koos vanematega, et arutada võimalusi õpingute jätkamiseks lisaõppeaastal eelkutseõppe klassis.
Kiigemetsa Kooli ülesanne on tagada põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste individuaalseid võimeid arendav ja motiveeriv õppe- ja kasvatustegevus. Lihtsustatud riiklik õppekava koosneb kolmest õppesuunast: lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõpe. Lisaks õpetatakse koolis autismispektrihäiretega õpilasi. Kooli lõpetades omandab õpilane põhihariduse.
i
ILLE MASING, eripedagoog-nõustaja, Kiigemetsa Kooli autistide klassi õpetaja
TUIJO KÜÜTS, Kiigemetsa Kooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
