Jõgevamaa gümnaasiumis õpetas kaks nädalat saksa keelt, kirjandust, kultuuri ja ajalugu Jürgen Tobisch, külalisõpetaja Austriast, kes hindab kõrgelt rahvusvahelist õpetamiskogemust.
Jürgen Tobisch jõudis Eestisse seoses Erasmus+ programmiga, mis pakub pedagoogidele võimalusi välismaal õpetada ning saada uusi ideid ja kogemusi kolleegidelt teistes riikides. Tobisch õpetas Jõgevamaa gümnaasiumis austria kultuuri ja ajalugu ning saksa keelt. Lisaks said meie õpetajad tutvuda Austria haridussüsteemi, koolikorralduse ja saksa keele õpetamise metoodikaga. Tobischi hinnangul ei ole õpetajate haridusränne Austrias laialt levinud. “Näiteks minu koolist, Ennsi linna gümnaasiumist, ei ole varem ükski õpetaja mujal riigis õpetamas käinud. Samas olen kuulnud, et Austria teiste piirkondade ja pealinna Viini õpetajad osalevad vahetusprogrammides,” rääkis ta. Mehe sõnul on rahvusvahelise õpetamise kogemus tema jaoks äärmiselt oluline ja tema ammune unistus oli minna mõnda teise riiki õpetama ja uusi kogemusi saama.
Eesti vastu tundis õpetaja huvi juba neli aastat tagasi, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Juba siis rääkis ta kodus abikaasale, et tahab Eestisse tulla, Tallinna ja teisi meie linnu külastada. Jürgen Tobisch sattus Eestisse siiski juhuse tahtel. Aasta eest sai ta teada, et Austrias otsitakse õpetajaid, kes oleksid nõus minema tööle teistesse riikidesse. Valida sai viie riigi vahel: Eesti, Leedu, Norra, Soome ja Sloveenia. Kõikjale sai minna kaheks, kuid Eestisse neljaks nädalaks.
Kuna kooli direktor oli lubanud õpetaja ära vaid kaheks nädalaks, otsustas Tobisch minna Norrasse. Pärast intervjuud leiti aga haridusministeeriumis, et ta sobiks ideaalselt Eestisse. “Direktor lubas lisaks veel kaks nädalat ja ütles, et kui nad mu juba välja valisid, siis olen õige inimene,” meenutas õpetaja naerdes.
Jõgeva linnast ta eelnevalt midagi kuulnud ei olnud. “Olen meeldivalt üllatunud. See on mõnus väikelinn, inimesed on sõbralikud ja avatud, see on minu jaoks väga oluline,” rääkis Austria õpetaja oma siinsetest kogemustest. Eestisse jõudis Tobisch viie nädala eest. Algusse mahtusid natuke puhkust, tutvumine Tallinnaga ja kaks nädalat tööd Pärnus ja Pärnu-Jaagupis, seejärel paar nädalat õpetajatööd Jõgevamaa gümnaasiumis.
Unistuste töö
Tobisch kinnitas, et õpetajaamet on olnud tema unistus, ta mõtles sellele juba 15 aastaselt. Praeguseks on ta seda tööd teinud kümme aastat. Lisaks õpetamisele tegeleb Jürgen Tobisch Korea võitluskunsti taekwondoga. “See on olümpiaala, minu suur soov oli sinna pääseda, tahtsin olla elukutseline sportlane,” rääkis õpetaja. Kuid kahjuks see unistus teoks ei saanud. Austrias oli Tobischi sõnul lihtsalt temast paremaid võistlejaid ja ühel hetkel pidi ta tegema valiku õpetamise ja spordiga tegelemise vahel. Sellegipoolest on võitluskunst talle hobi, millega tegeleb praegugi. Ta on saavutanud meistritiitleid nii kodumaal kui Euroopas.
Tobischi sõnul on ta Eestis olles põnevaid asju õppinud. “Siinne ajalugu on ülimalt haarav. Lugesin mõningaid raamatuid keskaegsest Eestis. Lisaks sain teada palju huvitavaid fakte okupatsiooniajast. Kui koju jõuan, siis loen kindlasti sellel teemal veel mõned raamatud läbi.”
Üht-teist on tema sõnul õppida ka eesti kolleegidelt. “Siin õpitakse keelt väikestes rühmades. Arvan, et see on hea, kui õpilane saab kuulata ja iga päev võõrkeele rääkimist harjutada,” avaldas ta tunnustust.
Vahetusõpetaja hinnangul on siinsed õpilased head võõrkeelteõppijad. “Inglise keel on siin põhiline, märkasin, et õpilased on erinevalt Austria eakaaslastest pühendunumad, nad tahavad keeli õppida. Kui võrdlen näiteks Eesti ja Austria PISA testi tulemusi, on Eesti lapsed igas punktis paremad,” nentis pedagoog, kes koju jõudes lubas oma õpilasi innustada rohkem õppima, et tulemused oleksid sama head kui meil.
Tobischi hinnangul on nende saksa keeleruumi õpilased muutunud võõrkeelte õppimise poolest laisaks. Saksa keel on Euroopa Liidus vajalik ning oma emakeelt rääkides saab hakkama. Eesti kuulub küll Euroopa Liitu, aga kohaliku keelega mujal hakkama ei saa, seega on inglise keele ja miks mitte ka saksa keele oskus hädavajalik.
“Austria keeleõppesüsteemi peab muutma senisest avatumaks. Näiteks mina õppisin koolis inglise ja ladina keelt. Mida ma ladina keelega tegin? Mitte midagi,” tõdes õpetaja.
Mitte ainult mäed
Gümnaasiumis õpetamise kõrvalt leidis Tobisch aega, et tutvustada Eestis oma oma kodumaad. Raamatukogus toimunud vestlusõhtul andis ta huvilistele hea ülevaate riigi ajaloost, kliimast, põnevatest paikadest ja maalilisest loodusest. Nii mõnelegi seostub Austria Alpide, Milka šokolaadi või Viini filharmoonikute kontsertidega. Tegelikult jagub põnevat avastamisrõõmu rohkemgi. Õpetaja sõnul on Austrias registreeritud vanim mõrvajuhtum. Ohvriks oli jäämees Ötzi, vanim Euroopast leitud muumia. Mees hukkus Alpides viie tuhande aasta eest, ta tapeti noolega.
Samuti on paljudele tuntud Willendorfi linna lähedalt leitud lubjakivist naisekujuke, mida tuntakse Willendorfi Veenusena. Muide, ka tuntud energiajooki Red Bull toodetakse Austrias. Tobischi sõnul arvavad paljud, et see jook tuleb Ameerikast.
Jõgevamaa gümnaasiumi saksa ja hispaania keele õpetaja Kristiina Orm:
Austria õpetaja kindlasti rikastas õpilaste igapäevast keeleõpet ning õpilased said kahe nädala jooksul kuulda inimest, kelle emakeel on saksa keel. Jürgen andis kahel päeval tunde ka Jõgeva põhikoolis, seega oli ta kasulik mõlemale meie linna koolile. Kui võimalik, jätkaksime hea meelega Jürgen Tobischi ja tema kooliga koostööd.
Haruline Austria koolisüsteem
*Sarnaselt meile, on kohustuslik kooliharidus Austrias üheksa aastat
*Esimesest kuni kaheksanda klassini käiakse üldkoolis
*Alates üheksandast klassist toimub jagunemine kaheks koolitüübiks: üldhariduskoolideks ja kutsekoolideks
*Üldhariduskoolid hõlmavad üldkohustuslikke koole ja akadeemilisi teise astme koole.
*Ainulaadne on Austrias kutseõppe-eelne õpe, mida antakse polütehnilistes koolides, kus käiakse aasta
*See on nagu üheksas klass ning on mõeldud neile, kes tahavad minna pärast kohustusliku õppe läbimist ametit õppima
*Üldhariduskooli viimane klass on 8., gümnaasiumil 12. klass
*Pärast lõpueksameid saavad gümnasistid ülikooli vastuvõtutunnistuse ehk Matura
*Mõni õpilane valib pärast üldhariduskooli mõne kaubandus- või ärinduskooli
*Selle lõpetades võib samuti saada ülikooli vastuvõtutunnistuse, kuid ainul kindlatel erialadel
*Austria haridussüsteemi eripäraks on majanduse ja hariduse tihe seos
*Praktikal põhinevast väljaõppest saavad kasu nii õppurid kui ettevõtted
MARGE TASUR
