1700. aasta 19. novembril ründas Karl XII Narva all Vene armeed ja saavutas hiilgava võidu. Rootslasi oli umbes 10 000, venelasi kolm korda rohkem, kuid rootslaste väljaõpe oli parem ja moraal kõrgem.
Pidupäeva hommikul saabus Narva mälestussamba avamisele sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner. Saabusid ka kolme riigi delegatsioonid, omavalitsuste esindajad. Kohal oli ka professor Jaan Tõnisson. Raekoja platsile oli üles seatud n-ö aukompanii, mängis Rootsi kuningliku kaardiväe orkester. Mälestussamba avamisele oli tulnud umbes 10 000 inimest.
Mälestussambalt eemaldas katte prints Gustav Adolf, ka esimese pärja pani sambale tema. Teise pärja asetas kindral Laidoner, kolmanda Soome riigi esindaja. Järgnes veel 20 pärga Rootsi-Eesti-Soome organisatsioonidelt. Pikema kõnega esines kindral Laidoner.
Rootsi ajast on rahval jäänud head mälestused. Kindral Laidoner avaldas arvamust, et meie, eestlased, tahame elada rahus kõigi oma naabritega. Sõtta astume ainult siis, kui keegi tahaks puutuda meie maad. (Postimees 19. okt 1936, nr 283)
Eestlased pole unustanud suursündmusi oma rahva elus, vaid on püüdnud neid elustada ja tänapäeva noortele teatavaks teha. Seda kinnitab ka 9. septembril 2005. aastal Laiuse kiriku pargis avatud maakivist mälestusmärk, mille autor on Tauno Kangro. See on pühendatud Karl XII-le ja tema sõduritele, kes talvitusid 1700-1701 Laiusel. Katte eemaldasid tookord Rootsi suursaadik Eestis hr Dag Hartelius ja Eesti kaitsevägede juhataja Tarmo Kõuts. Ka talvine lumesõda, mida harrastasid Karl XII sõdurid, on muutunud kaasaegseks traditsiooniks.
Eino Veskis,
Eesti Kodu-uurimise Seltsi liige
