Augustis oli tänavu nii südasuvist kuumust kui ka juba sügisest jahedust koos külmade öödega. Esines järske temperatuurikõikumisi. Kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 15,9°C, mis oli vaatlusaastate (1922-2016) keskmisest poole kraadi võrra kõrgem.
Kuni 20. augustini püsis temperatuurirežiim valdavalt normist soojemana. Kuu ja ühtlasi ka kogu tänavuse suve maksimaalne õhutemperatuur Jõgeval (29,0°C) registreeriti 12. augustil. Ainult 0,1 kraadi võrra oli kuumust vähem 19. augustil.
Kuumad päevad lõppesid äikesetormiga
Huvitav on märkida, et need mõlemad selle suve kõige kuumemad päevad sattusid laupäevale ning lõppesid tugeva äikesetormi ja vihmasajuga. Maksimaalne tuule kiirus ulatus mõlemal korral siinkandis iiliti 17 m/s. Mitmel pool Eestimaal lõhkusid äikesega kaasnenud tormid majakatuseid ja murdsid hulgaliselt puid, äikesega kaasnenud rahe purustas taimi. Jõgevamaal murdis torm puid Torma kandis.
Kahe eelpool kirjeldatud kuuma päeva vahele jäänud nädalal esines väga jahe öö. 15. augustil langes õhutemperatuur Jõgeval 4,0°C ja maapinna lähedal veelgi madalamale. Rohul registreeriti juba nõrka öökülma. Päevase ja öise temperatuuri erinevus oli sel kuupäeval õhus 18 kraadi.
Kuu lõpus aga tulid juba öökülmad
Aga 21. augustist läks ilm külmaks ja keskmine õhutemperatuur püsis keskmisest madalamana kuni 29. augustini. Päeviti soojenes õhk ainult 14 kuni 17 kraadini. Pilves ilma tõttu olid ööpäevased temperatuurikõikumised esialgu väiksed, kuid jaheda perioodi lõpu poole muutus taevas selgemaks ja ööd külmaks.
Tänavuse augusti kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 28. ja 29. augustil – õhus vastavalt 3,9°C ja 3,6°C.
Maapinna lähedal oli temperatuur veelgi madalam. Mulla kohal jäi temperatuur plusspoolele, aga rohul langes termomeetrinäit ilmajaama juures kuni -1,5 kraadini. Aedadesse põõsaste vahele külm ei jõudnud ning avamaal kasvanud kurgid ja teised külma suhtes õrnad taimed jäid alles.
Kombainide tööd segasid vihmasajud
Augusti kaheks viimaseks päevaks jõudis taas soojem õhumass lõunapoolt meie kanti. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 22…23 kraadini ja öösiti oli õhus sooja 9…13 kraadi.
Vihma tuli augustikuu jooksul maakonna piires esialgsetel andmetel 68 millimeetrist Toomal kuni 101 millimeetrini Peipsi ääres Tiirikojal. Suuremad sajud esinesid 4.-5., 12.-13., 17., 19. ja 23.-24. augustil. Kohati ulatusid maksimaalsed ööpäevased sajusummad 20-30 millimeetrini. Keskmiste järgi tuleb Jõgevamaal augustis kuu jooksul tavapäraselt vihma 80-90 mm.
Efektiivseid (üle 5°C) temperatuure kogunes 31. augustiks Jõgeval 1100°C ja aktiivseid (üle 10°C) 1550 °C, mis on vaatlusrea keskmistest vastavalt ligikaudu 100 ja 130 kraadi võrra vähem. Kui eelmisel aastal algas teraviljakoristusperiood juba juuli lõpus, siis tänavu said taliteraviljad põldudel koristusküpseks ja algas nende koristamine augusti keskpaiku. Kombainide tööd takistasid kuu teisel poolel sagedased sajud ja rohke kaste hommikuti. Pilves ilmadega kuivas vili aeglaselt. Sageli tuli juba uus sajuhoog enne peale, kui vili ära jõudis kuivada. Koristustingimused paranesid kuu viimaseks nädalaks.
Septembrikuu teisel poolel tulevad öökülmad
Milline on olnud septembrikuus ilm Jõgeval vaatlusrea (1922-2016) andmetel? Harilikult lõpeb koos septembrikuu algusega suvine soojus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb vaatlusaastate keskmisena kuu esimestel päevadel alla 13 kraadi, mida klimatoloogid loevad suve lõpu näitajaks. Maapinnal sagenevad öökülmad. Maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud septembris üle 20 kraadi vaatlusaastate keskmisena kolmel päeval. Kuu teisel poolel esinevad juba esimesed öökülmad õhus ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 10 kraadi, lõpeb aktiivne taimekasvuperiood. Äärmustemperatuurideks on septembris mõõdetud -8,4°C (1986. a) ja 29,6°C (1992. a). Mihklikuu sajusumma on kõikunud 4 millimeetrist (2000. a) kuni 141 millimeetrini (1935. aastal). Vaatlusaastate keskmisena on septembris vihma sadanud 65 mm. Vihma hulka võib tulla selles kuus juba lumelörtsi ning 1974. ja 1987. aastal moodustus ajutine lumikate.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
