August oli jahe ja kohati väga sajune

Kuigi august tundub meile väga sajusena, oleme praeguseks juba unustanud, et lõikuskuu esimesel poolel sadas meie maakonna paljudes kohtades väga vähe.

Kuni 16. augustini sadas Jõgeva ilmajaama andmetel ainult 22 mm. Muld oli kuiv ja kurgipeenrad vajasid kastmist, kartulimugulate juurdekasv jäi vee nappuse tõttu väikseks. Vihmahood, mis kuu esimesel poolel tulid, suutsid niisutada ainult kuiva mulla pindmist kihti ja aurusid kiiresti tagasi õhku. Rohkem tuli kuu esimesel poolel vihma maakonna lääneosas.

Koristusaja algus oli kuiv

Teraviljakoristus algas augusti esimese dekaadi lõpus, mis on keskmisele lähedane aeg. Koristusperioodi alguses sadas, kuid siis järgnes kuiv periood kuni 19. augusti äikesevihmadeni. Nende vihmade raskuspunkt sattus maakonnas ja ühtlasi ka kogu Eestis Jõgeva ümbrusse, kus sadas ühe ööpäevaga augustikuu normi jagu ja üle sellegi. Jõgeva ilmajaamas mõõdeti 20. augusti hommikul kell 9 eelnenud 24 tunni sajuhulgaks 75 mm.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põldudel asuvates automaatilmajaamades registreeriti samal ajavahemiku sajusummaks 85-102 mm. Ka mujal maakonnas sadas rohkesti, kuid seni teadaolevalt nii suuri sajuhulki kusagil mujal ei mõõdetud kui Jõgeva ümbruses. Pärast vihma olid põllud porised ja ei kandnud mitu päeva masinaid, Pedja jõgi tõusis üle kallaste.

Augusti viimasel dekaadil esines korduvalt tugevaid hoovihmu, mis panid pikemaks ajaks viljakoristuse seisma. Pilves ilmaga kuivasid nii muld kui ka koristamata vili aeglaselt. Kuu lõpupoole ilm paranes — päikest paistis rohkem ja oli võimalik vilja koristada.

Jahedad ööd

Temperatuurirežiim oli lõikuskuul muutlik. Kõige soojem oli ilm 2.-7. augustini, kui päevased õhutemperatuurid tõusid 20-26 kraadini. Sooja saime nautida lühikeste perioodina veel ka 14.‑19. augustini ja üksikutel päevadel kuu viimasel dekaadil, kui maksimaalsed õhutemperatuurid üle 20 kraadi tõusid. Kuu alguse soojale järgnes järsk jahenemine. 9. ja 10. augusti ööl langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 5-6 kraadini, maapinna lähedal rohu kohal 0,5-0,7 kraadini. Kolme päeva jooksul ehk 10.-12. augustini õhutemperatuur üle 16 kraadi ei tõusnud. Nii jahe ilm on tavaliselt iseloomulik septembri teisele kümmepäevakule.

Väga jahedad ööd järgnesid ka kuu keskpaiga soojemale perioodile. Kogu kuu kõige külmem öö oli 21. augustil, kui Jõgeval  oli õhus sooja ainult kaks kraadi ja maapinna lähedases õhukihis registreeriti selle sügise esimene öökülm — mulla kohal -0,3 ja rohul -2,7 kraadi. Varahommikul võis madalamates kohtades rohul hallagi näha.

Südasuvist soojust kolme nädala võrra vähem

Kokkuvõttes oli august keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval 90 aasta keskmisest 0,7 kraadi võrra jahedam. Efektiivset (üle 5 °C) soojust kogunes kuu jooksul 300 kraadi, mis on keskmisest 20 kraadi võrra vähem. Kogu taimekasvuperioodi efektiivse soojuse summa on augusti lõpu seisuga 1232 kraadi, mis on keskmisele lähedane. Samuti on suve jooksul kogunenud aktiivse (üle 10 °C) soojuse summa augusti lõpu seisuga (1653 °C) keskmisele lähedane. Südasuvine periood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 15 °C) lõppes juba 9. augustil ja jäi tänavu keskmisest kolme nädala võrra lühemaks — algas kaks nädalat hiljem ja lõppes nädal varem.

Vihma sadas lõikuskuul Jõgeva ilmajaama andmetel 130 mm, mis ületab keskmist hulka 42 mm võrra. Maakonnas sadas 66-130 mm 

September toob öökülmad

Milline on olnud septembrikuu ilm Jõgeval viimase 90 aasta andmetel? Mihklikuu algus on tavaliselt veel suve moodi. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb tavapäraselt alla 10 kraadi septembri teisel poolel. Keskmisena algavad öökülmad maapinnal septembri esimese dekaadi lõpus, õhus aga kuu viimasel kümmepäevakul. Mihklikuu kõige madalamaks õhutemperatuuriks on mõõdetud -8,4 °C (1986. aastal) ja kõige kõrgemaks 29,6 °C (1992. aastal). Vihma on sadanud septembris keskmisena 67 mm, äärmussummad 4 mm (2000. aastal) ja 141 mm (1935. aastal).

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus