AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul plaanitseti põllumajandusfirmas juba eelmisel aastal külvata 250 hektarile põllumaale sellist vilja, millest saaks silo valmistada. “Tööpäevad kestavad suvistel hooajatööde perioodil varahommikust hilisõhtuni. Konditsioneeriga varustatud traktoris on aga ka palava ilmaga päris hea olla,” rääkis masinamees Harri Muskat, kes möödunud neljapäeval silo tegemiseks kaera niitis.
“Kui silo jaoks vajalik vili optimaalsel ajal koristatakse, on proteiini kogusaak hektarilt suurem,” ütles põllumajandusettevõtja Paal.
Silotran?eede juures nägime aga töötamas traktorit, millele oli kinnitatud Eesti oludes üsna uudne ja haruldane seadeldis ? tran?eesilo jagaja Mammut.
“Me otsisime alternatiivi vanale meetodile, kus silomass kopaga laiali aeti. Firma masinamehed käisid möödunud aastal Saksamaal Hannoveri messil, kus esitleti ka tran?eesilo jagajaid Mammut. Nüüdseks on mitmed sellised riistad Eestisse toodud, firmast Agriland võtsime ka meie ühe neist kasutusele,” selgitas Lembit Paal.
Masinamees Margus Kivikangur, keda põllumajandusfirmas silomeistriks kutsutakse, arutles: “Täpsemad järeldused saab Mammuti kasuteguri kohta teha siis, kui silo juba loomadele söödetud on. Loodetavasti on tran?eesilo jagaja aga tavalisele silohargile väärt alternatiiv.”
Lembit Paal märkis sedagi, et kui tavakohase laotusviisiga kipub silomass jääma ebaühtlase paksusega ja sisaldama palju õhku, siis Mammut võimaldab loodetavasti selliseid vajakajäämisi vältida, sest mass jaotatakse tran?eele ühtlase õhukese kihina.
Söödavarumisel on firma põhimärksõnaks ikka kvaliteet, mis on aluseks heale piimatoodangule.
Aktsiaseltsis Pajusi ABF söödetakse siloga 1600-pealist veisekarja, nende hulgas on üle 600 lüpsilehma.
JAAN LUKAS
