Mis eesmärkidel aktsiaselts Emajõe Veevärk loodi ja kas selle ettevõtte näol on tegemist tavalise äriühinguga või pretsedendiga Eesti majanduselus?
“Ma ei ütleks, et see on mingi pretsedent. Omavalitsused on ka enne üheskoos ettevõtteid asutanud ja ikka selleks, et oma piirkonnale sellest tulu tõuseks.
AS Emajõe Veevärk on kindlasti üks suurimaid ja laiapõhjalisemaid ühisettevõtteid ? nimelt on ettevõtte aktsionärideks 22 omavalitsust Tartu-, Jõgeva-, ning Ida-Virumaalt.
Ettevõtte loomise eesmärgiks oli ja on ühisveevärkide rekonstrueerimine ja võimalusel ka nende hilisem haldamine.”
Millest alustas aktsiaselts Emajõe Veevärk oma plaanide teostamist ja kui kaugele on selle tööga jõutud?
“Täna on ehitushange läbi viidud ja praegu on otsustamisel, kas riik tuleb omavalitsustele appi või tuleb hange tühistada ja teistel tingimustel uus hange välja kuulutada. Ehitushanke väljakuulutamisele eelnes keeruline projekteerimisprotsess ning samuti varade üleandmine omavalitsustelt ettevõttele, mis vältaski kõik need kolm aastat.
Ettevõte loodi 2004. aastal ja selle kolme aastaga on suudetud protsess viia niikaugele, et kui riik kinnitaks lisarahastamise, saaks sõlmida ehituslepingud ning võiks rekonstrueerimistöödega alustada. Samas aga on tänased valitsuse väljaütlemised meie projektile negatiivsed ja oht, et töid ei suudeta täismahus läbi viia, reaalne.”
Missuguses AS Emajõe Veevärgi piirkonnas vajaksid vee- ja kanalisatsiooniprobleemid kõige kiiremat lahendamist?
“Probleemid on ühtpidi sarnased pea kõikides omavalitsustes ja siin kedagi eraldi välja tooma ei hakkakski. Küsimus on pigem selles, kas me ikka suudame ja tahame näha Eesti riiki kui tervikut ja saame aru sellest, et kui tervikprojekti ei teostata, siis lahendatakse ära vaid väike osa probleemist. Täna saadakse veel ka vanade torustikega üldjuhul kuidagimoodi hakkama, kuid mis saab 10 ja 20 aasta pärast? Vaat selle eest ei taheta täna otsustajate tasandil vastutust võtta.”
Missugused koostööpõhimõtted on Emajõe Veevärgil kohalike omavalitsustega?
“Emajõe Veevärk on aktsiaselts nagu iga teinegi. Eelprojekti käigus hinnati ära investeerimisvajadus konkreetses omavalitsuses ja kuna oli teada, et omaosalus on 10 protsenti, siis vastava osa tasumise kaudu sai ka omavalitsus ettevõtte aktsiaid omandada.
Ettevõtte nõukogus on kuus liiget omavalitsuste poolt ja üks ministeeriumi esindaja. Kindlasti eristab meid jällegi n-ö tavalisest eraettevõttest see, et peamine eesmärk ei ole mitte kasum, vaid lõppkokkuvõttes oma inimestele puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuse tagamine kvaliteetselt ja mõistliku hinnaga.”
Millised projektid on ASil Emajõe Veevärk teoksil Jõgevamaal ja kuidas õnnestub nende elluviimine?
“Jõgevamaalt on osalised Palamuse, Puurmani ja Tabivere vald.” Ja kuna tegemist on tervikprojektiga, siis meie seis on sama nagu teistelgi ? ehk ootame valitsuse ja eelkõige keskkonnaministri otsust. Täna on pall riigi käes ja nad peaksid suutma näidata, et päevapoliitikast nähakse kaugemale ja oma riigi kodanikele tagatakse vastava kvaliteediga joogivesi. Riik on võtnud kohustuse Euroopa Liidu ees ja täna lükatakse probleem omavalitsustele, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse tagamine olevat nende rida!
Mis kasu on igapäevasest kiremisest, et kõik on hästi ning eelarve ajab üle ja antakse üha uusi ja ilusamaid lubadusi, kui ei ole tahet ning jõudu seda raha suunata juba käimasolevate projektide lõpetamiseks.”
Kuidas mõjutab Emajõe Veevärgi tegevus veetarbijate igapäevaelu?
“Täna ta sisuliselt ei mõjuta. Ainus asi, mis on muutunud, on see, et valdavalt on trasside omanikuks täna AS Emajõe Veevärk, mitte enam otseselt omavalitsus. Samas ei ole tarbijal vahet, kelle toru kaudu vesi tema kraani jõuab. Mõjutama hakkab ta sellest hetkest, kui kaevetööd mõnda aega igapäevatoimetamisi segavad, kuid nende lõppedes peaksid need probleemid olema aastakümneteks lahendatud.”
Küllap mõjutab AS Emajõe Veevärk tegevus ka Peipsi järve ökoloogilist seisundit. Mida lisaksite kommentaariks?
“Eks projekti üks osa ongi reovee nõuetekohane puhastamine ja projekti realiseerudes ei tohiks renoveeritava 46 asula reovesi enam loodusele mingisugust kahju tekitada. Järelikult investeeringu tulemusel keskkonna seisund kindlasti paraneb.”
Kuidas on Emajõe Veevärgi tegevust mõjutanud ehitushindade tõus ja tööjõupuudus ehitusturul?
“Ja olemegi oma teemadega esimeste küsimuste juures tagasi. Eks meie projekti tänase seisaku juures ongi põhiliseks mureks kallinemine ja konkreetse projekti puhul on see üle kolme korra. Esmapilgul tundub see tõesti suur, sest kui projekti maht oli algselt planeeritud ca 600 miljonit, siis täna on sisuliselt puudu 1,1 miljardit krooni. Samas on selle kallinemise juures väga palju objektiivseid põhjusi. Lisaks ehituslikule oleme teinud ka palju tehnilisi täiendusi. Ka ministeerium on väitnud, et meie eelprojekt oli kõige nigelam Eestis käimasolevatest veemajandusprojektidest, kuid meie ehitusprojekt, mille alusel kuulutati välja hange, olevat parim. Ehk meie oleme teinud oma töö hästi ja kuigi kallinemine võrreldes eelprojektiga on meeletu, ei ole meie lõpphinnas midagi erakordset. Kui vaadata teisi projekte, siis n-ö lõplik torumeetri hind on täiesti konkurentsivõimeline. Isegi odavam kui näiteks täna heaks kiidetud Võru või Matsalu projektil. See ongi kummaline, et ühe projekti kallim lõpptulemus on aktsepteeritav, aga teise projekti puhul reaalselt odavam ei ole! See tekitab vägisi mõtteid, et mõni poliitik tahaks väga endale ise rahvast valida, kellel peab puhas vesi kraanist voolama ja kellel mitte. Aga ühed eestimaalased oleme ju kõik, sõltumata sellest, kas elame Võrus, Haapsalus või Tabiveres.”
JAAN LUKAS
