Eesti majanduse kiire kasv ei ole aga igavene. Just majanduse kasvu ajal, kui on olemas vajalikud vahendid, tuleb investeerida ja mõelda riigi arengule pikemas perspektiivis. Kahjuks on eelarve liigselt kulutamisele orienteeritud ning valitsus lükkab edasi mitmete oluliste ja hädavajalike otsuste tegemise.
Mis jääb tegemata
Nii ei kavandata Eesti Arengufondi tegevuse alustamist ka järgmisel aastal. Tervishoiu rahastamisel puuduvad lahendused olukorras, kus ravimite kompenseerimise ja haiguspäevade hüvitamise kulud kasvavad kiiremini, kui Haigekassa tulud. Tulemuseks on tegeliku arstiabi (haiglate finantseerimine, perearstide tegevuse rahastamine, arstide-õdede palgad jne) kättesaadavuse halvenemine. Haigekassa raha liigub üha rohkem ravimitootjate ja ajutiselt töövõimetute inimeste rahastamiseks sisulise ravitöö arvelt.
Hariduse ja kultuuri osakaal eelarves väheneb ja päästeameti rahastamist arvestades võib väita, et inimeste elude ja varade kaitse ei ole valitsuse prioriteet. Ühistranspordi ebapiisav rahastamine tähendab bussipiletite hindade tõusu enamustes maakondades, mis on tõsiseks tagasilöögiks maal elavatele inimestele. Lisaks kasvavad valitsemiskulud ning riigi juhtimine ja avalike teenuste osutamine koondatakse üha rohkem Tallinna. Jätkuvalt on probleemiks ?pime? raha eelarves, mille jagamine jäetakse ministritele, kes kasutavad seda oma partei mõjuvõimu laiendamiseks ning uute liikmete värbamiseks.
Eesti Energialt võetakse 100 miljonit krooni eelarveliste kulutuste katteks. Alles hiljuti põhjendasid Rahvaliidu ja Reformierakonna juhtpoliitikud, et elektrihinna tõus on vajalik investeeringute tegemiseks elektrijaamadesse ning ülekande- ja jaotusvõrkudesse. Nüüd suunatakse osa laekunud tulusid hoopis mujale ning vajalikud investeeringud jäävad tegemata. Isamaaliit hoiatas avalikkust sellise ohu eest juba enne elektrihinna tõstmist.
Järgmise aasta eelarvel puuduvad prioriteedid ning liigsele kulutamisele orienteeritud eelarve suurendab inflatsiooni, mis seab ohtu eurole ülemineku. Vastu võetud eelarves kavandatakse ligikaudu miljardi krooni ulatuses müüa riigimaid ja muu vara, mis läheb jooksvate kulude katteks. Rahvaliit on süüdistanud teisi erakondi Eestimaa mahamüümises. Nüüd müüakse rahvaliitlasest rahandusministri ettepanekul enneolematus mahus riigimaid ning kavandatakse hiigellaenu. Miks seda tehakse rekordilise tulude kasvuga aastal? Mõistlik majandamine ja alalhoidlikkus on riigi rahanduspoliitikast kadumas.
Heitlik maksupoliitika ei sisenda kindlustunnet maksumaksjatele ega loo stabiilsust ettevõtjatele. Järgmisel aastal kasvab maksukoormus, võrreldes kehtivate seadustega. Mitmete aktsiiside kiirendatud tõstmise eesmärk on küsitav. Lahendamata jäetakse õiguskantsleri tõstatatud teatrite ja kontsertorganisatsioonide piletite käibemaksuküsimused. Uue keskkonnatasude seadusega monopoliseeritakse keskkonnapoliitika rahastamine ühe ministri kätte ning suurendatakse keskvõimu tulusid kohalike omavalitsuste arvelt. Ka järgmisel aastal kasvavad riigi keskvõimu tulud kiiremini kui kohalike omavalitsuste tulud.
Suures saalis paremaks
Siiski sisaldab järgmise aasta eelarve ka positiivseid arenguid. Isamaaliidul on hea meel, et realiseerub meie üks oluline lubadus ? käivitub tulumaksusoodustus tulumaksuvaba miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest ja sünnitoetused suurenevad 5000 kroonini. Kohalikele teedele eraldatakse senisest enam raha.
Riigikogus sai valitsuse esitatud eelarve inimlikuma näo. Esialgu ei toetatud Isamaaliidu ettepanekuid rahastada täiendavalt avalik-õiguslikku ringhäälingut, puuetega inimesi, Kodukandi liikumist, Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Sihtasutust jt. Hiljem vormistati need rahanduskomisjoni ettepanekuna, mida toetati ka Riigikogu suures saalis.
Loodan, et üksikute opositsiooni ettepanekute toetamine on uue poliitilise kultuuri tagasihoidlik algus.
HELIR-VALDOR SEEDER
Riigikogu liige, Isamaaliit
