Alati kindlat vererõhuravimit kasutav vanamemm jäi apteegis hätta, kui ulatas arsti kirjutatud retsepti ja apteeker pakkus talle mitut võimalikku rohtu. Retseptil oli toimeaine. Et memm nõudis kindlalt ainult ?oma rohtu?, hakkas apteeker talle soovitut otsima. Kulus pea kümme minutit, kuni memm ravimikarbi välimuse järgi lõpuks ?oma rohu? tuvastas. Vanainimene oli väga tänulik kannatlikule apteekrile, kuid ei saanud aru, miks arst talle imeliku retsepti kirjutas, ja küsis ajalehetoimetusest nõu.
Oluline ravimi hind
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Ivi Normet selgitas, et arst võimaldas vanamemmel niiviisi osta kõige soodsam ravim. ?Toimeainepõhine retsept eeldab väga head suhet arsti ja patsiendi vahel ning kasutada tuleks taolist varianti ikka ainult raha pärast,? märkis Normet. Kui arst teab, et patsiendil pole rahaga probleeme, võib ta välja kirjutada sama ravimi, mida inimene on seni tarvitanud ja millesse ta usub. Haigusloos peab arst niisugusel juhul põhjendama, miks patsient tarvitab just konkreetset ravimit.
Kui arst teab, et patsiendil on rahaga raskusi, soovitab ta odavaimat rohtu. Retseptile ainult toimeainet kirjutades tuleks kindlasti inimesele selgitada, et ravimikarbi värv pole oluline, sisu on tegelikult sama.
Apteekritel rohkem tööd
Osaühingu Jõgeva Apteegid proviisori Sirje Pärna sõnul teavad arstid apteekritest paremini, kuidas ravim patsiendile mõjub ja sellepärast on hea, et taas võib arst ka kindla ravimi välja kirjutada. Odavamatel ravimitel võivad mõnikord olla erinevad kõrvaltoimed, ka ei pruugi osa ravimeid kõikidele patsientidele sobida.
Sirje Pärna hinnangul läks retseptidega, millel kirjas vaid toimeaine, olukord keeruliseks siis, kui ravimit tuli ostma inimene, kel polnud aimu haige eelistustest ja varasematest kogemustest. “Nii mõnigi kord jäi siis rohi hoopis ostmata,” rääkis ta.
Jõgeva Apteekide juhi Maano Tihase sõnul tõi toimeainepõhine retsept apteekritele rohkem tööd, sest väga palju tuli inimestele selgitusi jagada. Kindlasti kulus apteekides klientide teenindamisele seetõttu rohkem aega. “Eks algul oli ka segadust,” kinnitas Tihane.
Raha kulub ravimitele rohkem
Haigekassa maksab kinni teatud osa ravimi hinnast. Enamik retseptiravimeid on täiskasvanutele 75- ja osa ka 50-protsendilise soodustusega. Alla nelja-aastased lapsed saavad enamiku retseptiravimeist 100-protsendilise soodustusega, tasuda tuleb vaid 20 krooni omaosalustasu. Nelja- kuni 16-aastased, töövõimetus- ja vanaduspensionärid ning üle 63-aastased ravikindlustusega isikud saavad ravimeid ostes soodustust 90 protsenti.
Uuest aastast kehtivad pea pooltel ehk 1168 müügil olevast rohkem kui 3000 ravimpreparaadist uued senisest madalamad piirhinnad. Piirhinnad on kehtestatud vaid retseptiravimitele, haigekassa kompenseerib soodusravimi piirhinnani. Patsiendi kanda jäävad kulud piirhinnast tegeliku hinnani. Et aga piirhinnad langesid, suureneb patsientide omaosalus.
Ivi Normeti sõnul suureneb inimeste omaosalus paratamatult, sest kulutused ravimitele on vältimatud. Seda põhjustavad üldine hinnatõus, rahvastiku vananemine ja sellega seotud krooniliste haiguste sagenemine, ambulatoorse ravi osatähtsuse kasv ja uute originaalravimite turuletulek.
?Kuid teeme kõik selleks, et müügil oleks igast ravimirühmast vähemalt üks-kaks piirhinna alla minevat ravimit,? kinnitas ta.
HELVE LAASIK
