Oleme juba pikemat aega hädas olnud sellega, et kuidagi ei saa peatada uljaid buraanidega kihutajaid meie talu põldudel. Küll sõidetakse maha takistuseks pandud okastraadid ja karjakopli vaiad pikali. Ei ole peetud millekski ka põllule pandud punasetriibulisi takistusribasid, buraanimees läheb lihtsalt selle kõrvalt. Ikka otse Siimustist lauluväljaku suunas. Kui looma peab enamasti tara ja takistus kinni, siis, ime küll, inimene sellest ei hooli. Aina tuleb kopliaeda parandada ja uut traati panna. Iga meetri peale ei saa ju ometi silti “Eramaa” ka paigaldada ja kes teab, kas seegi aitaks.
Kui õige teeks nende ülbete kihutajatega pooltevahetuse, siis ei tea küll, mis nad arvaksid, et keegi üle nende põllu kihutaks. Peale kõige tallab buraan lume kinni ja kevadel võib selgesti näha, kuidas neis jälgedes rohi umbes kümne sentimeetri võrra madalam on.
Igatahes oleme nüüd teinud kõik, et meie põllud edaspidi pideva valve all oleksid ja hoolitseme selle eest, et kihutajaid trahvitud saaksid.
Talunik Siimustist
(nimi on toimetusel teada)
