Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et arenguvestlus on vestlus klassijuhataja, lapsevanemate ja/või lapse vahel, et vahetada kodu ja kooli kogemusi eri vaatenurkadest.
Käitume erinevates kohtades ja olukordades erinevalt. kodus Kodus abivalmis, sõbralik ja kohusetundlik laps ei pruugi samasugune olla koolis ja vastupidi.
Arenguvestlus lapsega peaks suunama last eneseanalüüsile, andma talle tagasisidet senise arengu kohta, motiveerima õpilast võtma eakohaselt vastutus oma arengu eest.
Arenguvestlus lapsevanemaga peaks eelkõige olema vestlus tagasiside andmiseks ja saamiseks ning lapse arenguks oluliste tegevuste planeerimiseks.
Enamik vanemaid ei pooldanud
Mõni aeg tagasi korraldasime oma kooli lapsevanematele väikese küsitluse, et saada tagasisidet koolielu paremaks korraldamiseks. Mõned küsimused puudutasid ka arenguvestluse korraldamist. Kahjuks pidime tõdema, et enamik vanemaid polnud teemaga kursis.
Sellest tulenevalt oli ka suhtumine arenguvestlusse ükskõikne või lausa negatiivne. Leidsime õpetajatega, et ainus võimalus arenguvestluste edukaks läbiviimiseks uuel õppeaastal ja positiivsete hoiakute süstimiseks vanematele on nende koolitamine.
Suurtes koolides ei ole ilmselt kerge leida kõigile sobivat aega. Samuti ei saa rühma suurus olla väga suur. Efektiivne on õpitu siis, kui see praktiliselt läbi teha. Väikeses kogukonnas toimib kõik paindlikumalt. Koolitajaga läbirääkimisi pidades oli meilgi väike hirm, kas vanemate hulgas üldse huvilisi leidub.
Vanemate koolitamise kogemus meil puudus. Seda meeldivam oli kogeda, et meie koolis õppivate laste peredest pooled olid huvilised ja paarist perest osalesid mõlemad vanemad. Rühma suurus oligi maksimaalne ? 17 inimest.
Koolituse viis läbi meie kooli ristiema ja kauaaegne lapsevanem Ene Velström, kes tegeleb taoliste ja paljude teiste huvitavate koolitustega Avatud Meelte Instituudis.
Tugevdab sidet kooli ja kodu vahel
Huviliste ootused võikski kokku võtta küsimusega ? arenguvestlus koolis: milleks, millest ja kuidas? Kahjuks jäi kolmest tunnist väheseks, et kõigest sügavuti rääkida ja kõike ise läbi teha. Küll aga oli see piisav aeg asja vastu huvi tekitamiseks ning enda ja oma pereliikmete soovide, ootuste, käitumiste üle mõtlema hakkamiseks.
Kokkuvõtet tehes olid kõik nõus, et arenguvestlus pole midagi hirmsat ja ebameeldivat, see toetab perekonna osalust laste arendamisel, aitab välja selgitada probleeme ja alustada nende lahendamist. Arenguvestlus peaks tugevdama sidet õpetaja ja lapsevanema vahel, et võitjaks oleks laps.
Õpetajate arvates selline ühine koolitus ainult lähendas kooli ja kodu. Kui asjatundjad väidavad, et arenguvestlusel peaks rääkima 80% lapsevanem või laps ja 20% õpetaja, siis miks ei võiks see mingil hetkel olla ka vastupidi ? arenguvestluse läbiviijaks on vanem. Peaks ju vanem olema kõige rohkem huvitatud oma lapse arengust.
Koolituse organiseerijana olen ma igatahes rahul. Arenguvestluse teema tekitas vanemates palju mõtteid, vanemad on huvitatud lapse arengut käsitlevatest koolitustest, sest osalejad avaldasid soovi jätkukoolituse korraldamiseks ja koolijuhina küsiksin ma: aga miks ka mitte?
IMBI IVASK, Luua Algkooli juhataja
