Ehkki luuletaja Ott Arder lahkus meie keskelt juba 2004. aasta suvel, viibis vähemasti tema vaim möödunud reedel Jõgeval: viisteist noorema ja keskastme koolinoorte luuletruppi etendasid Betti Alverile pühendatud luulepäevadel “Tuulelapsed” Arderi tekstidel põhinevaid lavastusi.
Sisuka etendustepäeva õhtul, kui lapsed Jõgeva Gümnaasiumi aulas pidu pidasid, istusid žürii ehk Nõukoja liikmed koos juhendajatega õpetajate toas ja arutlesid nähtu üle. Kusjuures see ei näinud sugugi nii välja, et Nõukoda pidas epistlit ja juhendajad kuulasid süüdlaslikul ilmel pealt. Tegemist oli ikka võrdväärsete partnerite kahepoolselt kasuliku vestlusega.
“Mina sain tänasest päevast rohkesti mõtteainet juurdlemaks, milline peaks üldse olema lastega tehtav teater ning milline peaks luule teatraliseeritud esituse puhul olema sõna ja muude väljendusvahendite vahekord,” ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator Maret Oomer.
Kui viimasel ajal kippus sõna gümnaasiumiastme truppidele mõeldud “Tähetunnil” ja noorematele mõeldud “Tuulelastel” vaeslapse ossa jääma, siis tundub, et nüüd hakkab pendel jälle normaalasendisse tagasi liikuma.
“Vahepeal taheti laval näha võimalikult palju liikumist, action’it. Seekord tundsin äkki, et mind hakkasid kõnetama montaažisarnased lihtsa ülesehitusega luulekavad,” ütles Nõukoja liige, pedagoogikaõppejõud Rain Mikser. Samuti Nõukotta kuulunud luuletaja Leelo Tungal arvas samuti, et luule esitamiseks ei pea alati n-ö lae alla ronima ja kaelamurdvaid trikke tegema.
Kaksteist kilu
Allakirjutanu lemmiklavastuseks kujunes Orissaare Gümnaasiumi “Kõik, mis juhtub ja ei juhtu”: seal oli olemas kõik, mida ma Arderi-aineliselt lavastuselt tahta oskasin: arderlik iroonia ja mängulisus, aga ka see “miski”, mis hinge kriipima hakkas ja mis Arderi ehk nii vara taevastele poeesiaväljadele hulkuma viiski.
Ka Nõukoda polnud orissaarlaste suhtes kiitusega kitsi. Leelo Tungal tunnistas, et kõnealuses lavastuses Ott Arderit mänginud Jan Teevet oli vaatamata jorhaadnielkiirelikule väljanägemisele kui Oti mõtte elav kehastus.
Erilise kompositsioonilise nutikusega hiilgasid Kolga Keskkooli Kohal-olijad ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T (ehk teatri)klass. Rakvere lavastuses “Seitsmesed uudised” olid Ott Arderi ja Hando Runneli tekstid toodud uudistesaate konteksti ning diktorite žanriomastest stampväljenditest kubisevad tekstid tekitasid lõbusa võõritusefekti.
“Ma mõtlesin kogu aeg, et millal te ära väsite ja valitud stiilist välja langete, aga te ei väsinudki,” ütles Nõukotta kuulunud kultuurifanaatikust tohtrihärra Kalle Piiskoppel Rakvere trupi juhendajatele Kai ja Margus Eegile.
Kolga Kohal-olijad tõlgendasid jälle Ott Arderi luuletust “Kaksteist kilu ja kaks teist kilu” neljal eri viisil: kooliteatri, kung fu filmide, itku ja romantilise kriminulli stiilis. Erilist vaimustust äratasid Nõukoja liikmetes kung fu stseen ning neli pilti ühtseks tervikuks sidunud näkineiu etteasted.
Paanika
Kohal-olijate juhendaja Terje Varul tunnistas, et mida kauem “Tähetunnil” ja “Tuulelastel” käia, seda suurem paanika tekib lavastuse jaoks tekste valides.
“Niipea kui mõni luuletus sulle silma jääb, tekib kohe tunne: seda kasutab kindlasti veel keegi,” ütles Terje Varul. “Arderil on näiteks toredaid meheks kasvamise teemalisi luuletusi, aga ma olin täitsa kindel, et Liblikapüüdja valib just need, ning jätsin nad kõrvale.”
“Ja mina olin jälle kindel, et Kolga teeb kindlasti “Koera poissi” ega hakanud selle tsükli tekste puutuma!” ütles Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur. Mispeale nii Lianne, Terje kui ka kõik teised kõhutäie naerda said: mööda panid ju mõlemad oletajad.
Kõiki, keda kiita oleks vaja, siinkohal kiita ei jõua. Laureaadid olgu siiski ära nimetatud. Nooremas vanuseastmes tunnistati nendeks Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja, Tallinna 21. Kool ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T klass, vanemas vanuseastmes Kolga Kohal-olijad, Orissaare Gümnaasium, Kehra Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreputlased. Nõukoda andis välja ka rea eri- ja rollipreemiaid. Ajakirja Hea Laps eripreemia pälvis Anna-Maria Vahur Liblikapüüdjast. Pikema tulemuste loetelu leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt.
Lõpetuseks mõned Nõukoja liikmete ja juhendajate suust korjatud tekstikillud.
Kalle Piiskoppel: “Olles lavastused ära vaadanud, hakkad kaootilist saginat koolimaja koridoris teise pilguga vaatama. Mõne noore näitlejaga selles saginas kokku põrganud, tunned, et see oli sulle suureks auks, sest tegemist oli arvatavasti tulevase suure staariga, mis siis, et ta veel jäävhambaidki suhu kasvatada pole jõudnud.”
Tiina Kippel, Rakvere Laulu- ja Mänguseltsi Karla juhendaja: “Luulepäevad Jõgeval on omamoodi fenomen: tänu neile õnnestub nii mõnigi laps, kes luulesse üleolevalt suhtunud, kättpidi luule juurde tuua või mõnikord isegi lohistada. Kuni ta luulet väärtustama ja armastama hakkab.”
Leelo Tungal: “Las mujal möllab pealegi majandussurutis, aga Jõgevale tulles on eestlane olla jälle uhke ja hää, sest just selliseid eesti lapsi, nagu me siin näeme, me tahtsimegi!”
RIINA MÄGI
Sisuka etendustepäeva õhtul, kui lapsed Jõgeva Gümnaasiumi aulas pidu pidasid, istusid žürii ehk Nõukoja liikmed koos juhendajatega õpetajate toas ja arutlesid nähtu üle. Kusjuures see ei näinud sugugi nii välja, et Nõukoda pidas epistlit ja juhendajad kuulasid süüdlaslikul ilmel pealt. Tegemist oli ikka võrdväärsete partnerite kahepoolselt kasuliku vestlusega.
“Mina sain tänasest päevast rohkesti mõtteainet juurdlemaks, milline peaks üldse olema lastega tehtav teater ning milline peaks luule teatraliseeritud esituse puhul olema sõna ja muude väljendusvahendite vahekord,” ütles Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaator Maret Oomer.
Kui viimasel ajal kippus sõna gümnaasiumiastme truppidele mõeldud “Tähetunnil” ja noorematele mõeldud “Tuulelastel” vaeslapse ossa jääma, siis tundub, et nüüd hakkab pendel jälle normaalasendisse tagasi liikuma.
“Vahepeal taheti laval näha võimalikult palju liikumist, action’it. Seekord tundsin äkki, et mind hakkasid kõnetama montaažisarnased lihtsa ülesehitusega luulekavad,” ütles Nõukoja liige, pedagoogikaõppejõud Rain Mikser. Samuti Nõukotta kuulunud luuletaja Leelo Tungal arvas samuti, et luule esitamiseks ei pea alati n-ö lae alla ronima ja kaelamurdvaid trikke tegema.
Kaksteist kilu
Allakirjutanu lemmiklavastuseks kujunes Orissaare Gümnaasiumi “Kõik, mis juhtub ja ei juhtu”: seal oli olemas kõik, mida ma Arderi-aineliselt lavastuselt tahta oskasin: arderlik iroonia ja mängulisus, aga ka see “miski”, mis hinge kriipima hakkas ja mis Arderi ehk nii vara taevastele poeesiaväljadele hulkuma viiski.
Ka Nõukoda polnud orissaarlaste suhtes kiitusega kitsi. Leelo Tungal tunnistas, et kõnealuses lavastuses Ott Arderit mänginud Jan Teevet oli vaatamata jorhaadnielkiirelikule väljanägemisele kui Oti mõtte elav kehastus.
Erilise kompositsioonilise nutikusega hiilgasid Kolga Keskkooli Kohal-olijad ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T (ehk teatri)klass. Rakvere lavastuses “Seitsmesed uudised” olid Ott Arderi ja Hando Runneli tekstid toodud uudistesaate konteksti ning diktorite žanriomastest stampväljenditest kubisevad tekstid tekitasid lõbusa võõritusefekti.
“Ma mõtlesin kogu aeg, et millal te ära väsite ja valitud stiilist välja langete, aga te ei väsinudki,” ütles Nõukotta kuulunud kultuurifanaatikust tohtrihärra Kalle Piiskoppel Rakvere trupi juhendajatele Kai ja Margus Eegile.
Kolga Kohal-olijad tõlgendasid jälle Ott Arderi luuletust “Kaksteist kilu ja kaks teist kilu” neljal eri viisil: kooliteatri, kung fu filmide, itku ja romantilise kriminulli stiilis. Erilist vaimustust äratasid Nõukoja liikmetes kung fu stseen ning neli pilti ühtseks tervikuks sidunud näkineiu etteasted.
Paanika
Kohal-olijate juhendaja Terje Varul tunnistas, et mida kauem “Tähetunnil” ja “Tuulelastel” käia, seda suurem paanika tekib lavastuse jaoks tekste valides.
“Niipea kui mõni luuletus sulle silma jääb, tekib kohe tunne: seda kasutab kindlasti veel keegi,” ütles Terje Varul. “Arderil on näiteks toredaid meheks kasvamise teemalisi luuletusi, aga ma olin täitsa kindel, et Liblikapüüdja valib just need, ning jätsin nad kõrvale.”
“Ja mina olin jälle kindel, et Kolga teeb kindlasti “Koera poissi” ega hakanud selle tsükli tekste puutuma!” ütles Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur. Mispeale nii Lianne, Terje kui ka kõik teised kõhutäie naerda said: mööda panid ju mõlemad oletajad.
Kõiki, keda kiita oleks vaja, siinkohal kiita ei jõua. Laureaadid olgu siiski ära nimetatud. Nooremas vanuseastmes tunnistati nendeks Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja, Tallinna 21. Kool ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T klass, vanemas vanuseastmes Kolga Kohal-olijad, Orissaare Gümnaasium, Kehra Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreputlased. Nõukoda andis välja ka rea eri- ja rollipreemiaid. Ajakirja Hea Laps eripreemia pälvis Anna-Maria Vahur Liblikapüüdjast. Pikema tulemuste loetelu leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt.
Lõpetuseks mõned Nõukoja liikmete ja juhendajate suust korjatud tekstikillud.
Kalle Piiskoppel: “Olles lavastused ära vaadanud, hakkad kaootilist saginat koolimaja koridoris teise pilguga vaatama. Mõne noore näitlejaga selles saginas kokku põrganud, tunned, et see oli sulle suureks auks, sest tegemist oli arvatavasti tulevase suure staariga, mis siis, et ta veel jäävhambaidki suhu kasvatada pole jõudnud.”
Tiina Kippel, Rakvere Laulu- ja Mänguseltsi Karla juhendaja: “Luulepäevad Jõgeval on omamoodi fenomen: tänu neile õnnestub nii mõnigi laps, kes luulesse üleolevalt suhtunud, kättpidi luule juurde tuua või mõnikord isegi lohistada. Kuni ta luulet väärtustama ja armastama hakkab.”
Leelo Tungal: “Las mujal möllab pealegi majandussurutis, aga Jõgevale tulles on eestlane olla jälle uhke ja hää, sest just selliseid eesti lapsi, nagu me siin näeme, me tahtsimegi!”
RIINA MÄGI
Allakirjutanu lemmiklavastuseks kujunes Orissaare Gümnaasiumi “Kõik, mis juhtub ja ei juhtu”: seal oli olemas kõik, mida ma Arderi-aineliselt lavastuselt tahta oskasin: arderlik iroonia ja mängulisus, aga ka see “miski”, mis hinge kriipima hakkas ja mis Arderi ehk nii vara taevastele poeesiaväljadele hulkuma viiski.
Ka Nõukoda polnud orissaarlaste suhtes kiitusega kitsi. Leelo Tungal tunnistas, et kõnealuses lavastuses Ott Arderit mänginud Jan Teevet oli vaatamata jorhaadnielkiirelikule väljanägemisele kui Oti mõtte elav kehastus.
Erilise kompositsioonilise nutikusega hiilgasid Kolga Keskkooli Kohal-olijad ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T (ehk teatri)klass. Rakvere lavastuses “Seitsmesed uudised” olid Ott Arderi ja Hando Runneli tekstid toodud uudistesaate konteksti ning diktorite žanriomastest stampväljenditest kubisevad tekstid tekitasid lõbusa võõritusefekti.
“Ma mõtlesin kogu aeg, et millal te ära väsite ja valitud stiilist välja langete, aga te ei väsinudki,” ütles Nõukotta kuulunud kultuurifanaatikust tohtrihärra Kalle Piiskoppel Rakvere trupi juhendajatele Kai ja Margus Eegile.
Kolga Kohal-olijad tõlgendasid jälle Ott Arderi luuletust “Kaksteist kilu ja kaks teist kilu” neljal eri viisil: kooliteatri, kung fu filmide, itku ja romantilise kriminulli stiilis. Erilist vaimustust äratasid Nõukoja liikmetes kung fu stseen ning neli pilti ühtseks tervikuks sidunud näkineiu etteasted.
Paanika
Kohal-olijate juhendaja Terje Varul tunnistas, et mida kauem “Tähetunnil” ja “Tuulelastel” käia, seda suurem paanika tekib lavastuse jaoks tekste valides.
“Niipea kui mõni luuletus sulle silma jääb, tekib kohe tunne: seda kasutab kindlasti veel keegi,” ütles Terje Varul. “Arderil on näiteks toredaid meheks kasvamise teemalisi luuletusi, aga ma olin täitsa kindel, et Liblikapüüdja valib just need, ning jätsin nad kõrvale.”
“Ja mina olin jälle kindel, et Kolga teeb kindlasti “Koera poissi” ega hakanud selle tsükli tekste puutuma!” ütles Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur. Mispeale nii Lianne, Terje kui ka kõik teised kõhutäie naerda said: mööda panid ju mõlemad oletajad.
Kõiki, keda kiita oleks vaja, siinkohal kiita ei jõua. Laureaadid olgu siiski ära nimetatud. Nooremas vanuseastmes tunnistati nendeks Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja, Tallinna 21. Kool ja Rakvere Reaalgümnaasiumi 4.T klass, vanemas vanuseastmes Kolga Kohal-olijad, Orissaare Gümnaasium, Kehra Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kreputlased. Nõukoda andis välja ka rea eri- ja rollipreemiaid. Ajakirja Hea Laps eripreemia pälvis Anna-Maria Vahur Liblikapüüdjast. Pikema tulemuste loetelu leiab huviline Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt.
Lõpetuseks mõned Nõukoja liikmete ja juhendajate suust korjatud tekstikillud.
Kalle Piiskoppel: “Olles lavastused ära vaadanud, hakkad kaootilist saginat koolimaja koridoris teise pilguga vaatama. Mõne noore näitlejaga selles saginas kokku põrganud, tunned, et see oli sulle suureks auks, sest tegemist oli arvatavasti tulevase suure staariga, mis siis, et ta veel jäävhambaidki suhu kasvatada pole jõudnud.”
Tiina Kippel, Rakvere Laulu- ja Mänguseltsi Karla juhendaja: “Luulepäevad Jõgeval on omamoodi fenomen: tänu neile õnnestub nii mõnigi laps, kes luulesse üleolevalt suhtunud, kättpidi luule juurde tuua või mõnikord isegi lohistada. Kuni ta luulet väärtustama ja armastama hakkab.”
Leelo Tungal: “Las mujal möllab pealegi majandussurutis, aga Jõgevale tulles on eestlane olla jälle uhke ja hää, sest just selliseid eesti lapsi, nagu me siin näeme, me tahtsimegi!”
RIINA MÄGI
