Kui esimesel arboristide kutseeksamil tuli kolme pulgaga redelil seistes puuoksi saagida, siis nüüd tuleb ronida puusatõste ja jalaluku ning kehatõste meetodil puu otsa, teha 37 sõlme, kõndida tüvel ladva suunas, teha puude riskianalüüs ja veel palju muudki.
Möödunud neljapäeval ja reedel oli eksamil kümme arboristi, kel kool küll läbi ja kõik selle eriala õppekavas nõutu omandatud, kuid kutsestandardile vastav eksam tegemata. Kümnest üheksa sooritasid selle edukalt.
Arboristid tegid kõigepealt Luua mõisa pargis selleks välja valitud puudele riskianalüüsi, seejärel ronisid puude otsa.
Kardeti hoopis puuliikide ja seente määramist
Noori puid hooldasid kutseeksami sooritajad hoopis Tartu linnas, lähemal neile eksamitööks sobilikke puid polnud. Veel vastati kirjalikult testi küsimustele ning juba varem oli valmis iseseisev uurimistöö.
Kutseeksami edukalt sooritanud Anu Kristin Tara osaühingust Puudehooldus ütles, et temale oli kõige raskem puuliikide määramine ja puuseente tundmine. “Pühendasime neljapäeval ikka väga palju aega seentele, mulle jäid need õnneks hästi meelde. Sellepärast oli reedel veidi lihtsam,” rääkis ta.
Anu Kristin ronimist ei kartnud, sest on oma töös sellega päris tihti kokku puutunud. “Tegelikult oli ka eksamil näha, kes pidevalt ronivad ja kes harva puu otsas käivad. Viimastel kulus lihtsalt rohkem aega,” rääkis ta, tunnistades samas, et unustas ise eksamipalavikus mõned väga lihtsad asjad. Pea oli mõnel hetkel lihtsalt täiesti tühi. Sama tuli ette ka teistel, aga õnneks ei sündinud sellest midagi halba.
Hirm on aga emotsioon, mida kõik arboristid tundma peavad, muidu tehakse lollusi. “Hirm on meie töös täiesti loomulik, see sunnib kõike korralikult läbi mõtlema,” tunnistas Anu Kristin.
Arboristidel on meeskonnatöö
Anu Kristin Tara kinnitusel ongi arboristide töö meeskonnatöö, mitte üksi hulljulgelt tegutsemine. “Kui päeva lõpuks on puu maha võetud, inimesed terved, ümberkaudsed hooned samuti terved ja kõik möödakäijad ka, siis oleme oma tööd korralikult teinud,” lisas naine.
Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodiku Aino Mölderi sõnul on eksamile pääsemise eelduseks arboristikoolituse läbimine. Tegemist on juba neljanda arboristide kutseeksamiga, kuid iga kord on eksami juhend olnud erinev.
Ronimisülesannete sooritamist hindasid firma ArborEst omanik, arborist Heiki Hanso, Luua Metsanduskooli õpetaja Einar Must ja Tartus tegutseva puuhooldusfirma Nordic Arbor omanik, iirlane James Reinholds. Puuseente tundmist hindas Sulev Järve, puuliikide tundmist Luua Metsanduskooli õpetaja-metoodik Aino Mölder, testi Aino Mölder ja Sulev Järve.
Hullemaks enam minna ei tohiks
Möödunud aastal pidid arboristid kutseeksami sooritamiseks lihtsalt vigu tegemata puu otsa ronima ja õige oksa eemaldama. Tänavu on lisandunud mitmete võtete valdamise nõue.
Aino Mölder ütles, et eksamit on igal aastal järjest keerulisemaks muudetud, nüüd on aeg pidurit tõmmata. “Hullemaks enam minna ei tohiks, muidu keerame vindi üle. Ka ei suuda ühel aastal läbi kukkunud noor inimene järgmisel aastal enam kutseeksamit ära teha, sest õppekava on neil küll läbitud, kuid nõudmised praktilistele töödele taas muutunud,” nentis ta. Seetõttu sooviks ta, et kutse andja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit arboristi kutseeksami juhendi käskkirjaga kinnitaks. Nii jääksid nõudmised arboristi kutseeksamile mõneks aastakski samaks.
Mölderi hinnangul ongi kutseeksam praegu sarnane sellega, millega arboristid reaalses elus oma töös kokku puutuvad. Iseasi, kas kooli lõpetanud noor inimene, kel pole veel kuigi palju praktilisi kogemusi, kõige nõutuga ka hakkama saab. “Eeldatakse, et praktikad on läbitud ja tööle hakates tuleb kõigega toime tulla,” tõdes ta.
Kõrgem tase portfoolio põhjal
Arboristil on praegu kaks kutsetaset – kolmas ja neljas. Kolmandat taset omamata neljandat ei saa ja ühtegi kõrgema tasemega arboristi Eestis seetõttu praegu pole. Kutsestandard kehtib praegu kaks aastat. “Kui uusi kutsestandardeid hakatakse koostama, tuleks arvestada paralleelkutsetega, sest tööturg ootab seda,” märkis Mölder.
Arborist annab puule hinnangu, lähtudes hooldusvajadusest. Tema näeb sedagi, mis puu sees on. Kõrgema taseme eksami sooritamiseks ei pea kõike uuesti läbi tegema. Piisab portfooliost, kus on näha, millega inimene on hakkama saanud. Kindlasti peab arborist olema kõrgema taseme saavutamiseks kliente nõustanud, eksperthinnanguid koostanud, inventeerinud. Mölderi hinnangul see tulevikus kahtlemata nii ka jääb, kuid praegu kõrgemat kutsestandardit veel ei anta, kuna tasemete süsteem pole veel välja kujunenud.
“Viie aastaga on tööturg väga palju edasi arenenud. Praegu peame lihtsalt õpetamisega n-ö joone peal olema,” lisas Mölder.
Kutseeksam ei tohi olla seotud kooli lõpetamisega, kuigi algul püüti neid omavahel seostada.
Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen kinnitas, et kooli eesmärk on anda õppuritele esmakutse.
Soomes näiteks teevad kutseeksamit lisaks kutseõppeasutuse lõpetanutele ka n-ö mehed tänavalt ehk kui inimene on omandanud praktilise töö käigus kõik eksamil nõutud võtted, siis võib ta minna kutseeksamit sooritama. Üldjuhul saab ta enne eksamit ka kuigipalju ette valmistavat koolitust. See käib aga individuaalse õppekava alusel.
Miks peab arboristi kutseeksam nii range olema
Firma Arbor Est omanik Heiki Hanso
Arboristi töö on ohtlik, sellepärast peab kutsetunnistuse omanik olema pädev ning suutma täita ülesanded, mis talle antakse.
Mõnikord on arboristi tööd võrreldud lenduri ametiga. Lennunduses on ka kõik väga põhjalikult läbi mõeldud ja püütud riske maandada. Sama on vajalik ka meie töös. Arboristid töötavad tänavatel, parkides ehk avalikus ruumis, kus liiguvad teised inimesed. Meie oskused peavad olema sellel tasemel, et me oma tegevusega tragöödiaid ei põhjusta.
Kui on näiteks tuuline ilm ja saetud üleval puu otsas mingi sektsioon, siis võib see murduda, kui sellest kinni võtta. Meil on mootorsaed, köied, aga kui eksida, võib väga lihtsalt ka köie läbi saagida. Siis võib õnnetus juhtuda.
i
HELVE LAASIK
