“Ma lähen üles,” ütles täisvarustuses Urmas Rauba kaaslastele, tõukas end maast lahti ning hakkas Prossa järve äärde viiva tee ääres kasvava vana tamme otsa ronima. Talle järgnes mõne aja pärast arboriste koolitama tulnud ettevõtja Tiit Pajuste. Maa peale jäi neid turvama Luua metsanduskooli õpetaja Kaido Saar.
Uusi arboriste koolitama tulnud ettevõtja Anu-Kristin Tara Kristiine aiandist tegeles kordamööda maa peal harjutanud Olga Orlova ja Ingrid Tasasega, kuni Orlova juhendamise võttis enda peale inglise keeles rääkiv arboristivarustuses meesterahvas. Selgus, et Eestist mitte ainult ei minda, vaid siia ka tullakse. Nii ongi aega ka noori koolitada. Meie jaoks on see väga teistmoodi suhtumine, sest tavaliselt konkurenti ei koolitata, sest ettevõtja huvides oleks võimalikult väheste uute tegijate juurdetulek. Arboristid on aga teistmoodi rahvas, ka eestlased.
Hädavajalikud treeningud
Sügisel kutseeksamit sooritama hakkavate arboristide treeninglaagris osalejate eesmärk oli lihvida ohutuid ronimis- ja puuhooldusvõtteid. Harjutamiseks valiti Prossa tammeallee järvepoolne ots, kus palju sobivaid puid kasvamas. Harjutuspuu rollis oli vana talu kõrvalhoone katuse kohale oma kuivi oksi sirutav tamm. Harjutusülesandes tuli köitest, karabiinidest ning muudest vajalikest vidinatest koosnev ronimissüsteem puule paigaldada, puule ronida ning seal hoolduslõikus läbi viia. Tammelt tuli eemaldada võimalikult palju kuivanud oksi ning need niimoodi maapinnale toimetada, et puuvõra all paikneva kõrvalhoone tuttuus katus viga ei saaks. Treening sisaldas ka päästmisõppust: harjutati “kannatanu” puu otsast alla toimetamist, kus “kannatanuteks” ja päästjateks olid vaheldumisi laagrilised ise.
Olga Orlova ja Ingrid Tasane kinnitasid, et laagris osalemine on neile kasuks tulnud, nad on palju uusi nippe õppinud ja nende juhendajad on väga abivalmis. Mõlemad osalesid laagris kolmandat päeva.
Ingrid on kunagi õppinud maastikukujundajaks, arboristioskused pakuvad talle lisavõimalusi tööturul. “Mulle meeldib kõik see, mis puudega toimub,” tunnistas naine. Olga Orlova on Luua koolis varem lõpetanud maastikuehituse eriala ning tänavu kevadel lõpetas ka arboristi eriala kaugõppes nagu Ingridki. Kooli lõputunnistus on laagris osalenutel käes, sügisel ootab ees kutseeksam.
Õpetaja Kaido Saar märkis, et eksamieelne laager pole kellelegi kohustus, vaid võimalus. Ta julgustas õpilasi otsustama, mida nad laagri käigus veel õppida tahaksid. Kaido Saare sõnul on osadel õpilastel juba oma varustus olemas, osa kasutab aga kooli oma.
Kutseeksam tuleb septembris
Puid, millel õppida, Luua ümbruses jagub. Ettevõtjad kinnitasid, et tulevaste arboristide väljaõpetamine on neile hindamatu kogemus ning hoopis teistmoodi võimalus oma oskusi proovile panna.
Luua metsanduskooli täienduskoolituse juhi Evelin Saarva sõnul on arboristidele nende teadmisi laiendavaid täienduskoolitusi varemgi korraldatud. Seekordse õppelaagri tegi erakordseks just keskendumine arboristitöö praktilisele küljele. Et ühtekokku registreerus ronimislaagrisse 20 inimest ja et arborist töötab maa ja taeva vahel, jäi kooli kahe õpetaja neljast silmast-kõrvast napiks. Kõige suurem rühm, millega üks juhendaja tööd saab teha, on neljaliikmeline. Just seetõttu oligi vabatahtlike panus ülioluline. Tänu vabatahtlike, aga ka kooli oma õpetajate tööle, on uutel arboristidel nüüd hulga kindlam tunne minna 11. ja 12. septembril toimuvale kutseeksamile.
Ettevõtjad aitasid aja ja tehnikaga
Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder rääkis, et laager algas kutseeksami hindamismeeskonna kogunemisega. “Me ühtlustasime nõudmised kutseeksamiks, mida ja kuidas hakkame hindama, millised on konkreetsed hindamisülesanded ning nende sooritamise lävendkriteeriumid,” ütles ta. Pika tööpäeva lõpuks sai läbi arutatud ja korrigeeritud eksamijuhend, mille järgi laagrilised järgnevatel päevadel harjutama asusid.
“Juhendi korrigeerimisel ja õppe läbiviimisel osalesid ettevõtjad, kes kõik tegutsevad tegevarboristidena. Kogu töö tegid meile appi tulnud ettevõtjad vabatahtlikena, sest laagri jaoks taotletud Euroopa Liidu sotsiaalfondi toetus kattis vaid osa laagri korraldamise kuludest. Inimesed tulid ning panustasid oma isiklikku aega. Selline lähenemine polegi meil veel väga igapäevane asi,” tunnistas Mölder. Tema kinnitusel on hulga päevi koolile abiks olnud ettevõtjad Tiit Pajuste ja Anu-Kristin Tara; Aivar Paat aitas parandada kutseeksami juhendit.
Suurbritannia arboristid James Reynolds ja Robert Alexander Marshall liitusid samuti Eesti arboristide koolitamisega. Mõlemad töötavad Eestis, neil on siin pered. Aino Mölder ütles, et James Reynolds saab juba päris hästi eesti keelest aru, õpilastega suhtlesid nad siiski inglise keeles.
Möldri kinnitusel on arboristid küllaltki rahvusvaheline seltskond. Paljud meie ettevõtjad on käinud Rootsis puuhooldusteenuseid pakkumas ning on sealsel tööturul täiesti konkurentsivõimelised, seepärast on keeleoskus väga oluline. “Briti arboristidest on kasu nii meie õpilastele kui ka õpetajatele. Nendega koostöö võimaldab ühelt poolt ühtlustada arboristitöö kvaliteedinõudeid ning teisalt arendada keeleoskust, sh erialast sõnavara,” kinnitas Mölder.
i
ELVE LAASIK
