Lumi kadus kiiresti põldudelt ja kahanes metsa alt, veekogud tõusid üle kallaste. Väga soe ja päikesepaisteline päev oli 5. aprillil, kui temperatuur tõusis maakonnas 17?18 kraadini Lepad hakkasid tolmlema ja võis näha isegi esimesi liblikaid lendamas.
Et kelts oli veel sulamata, siis soojenes muld aeglaselt ja taimed ei saanud kogu varast õhusoojust kasutada. Taliviljaorased hakkasid haljendama 10. aprillil ja samal ajal võis märgata mustasõstrapõõsastel pungade paisumist, leida õitsvaid sinililli metsa alt. Kelts sulas Jõgeva ümbruses künnipõldudelt 12. aprillil, taliviljapõldudel püsis jäätunud kiht paiguti mullas 17. aprillini.
Ilm läks vahepeal väga külmaks
Efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride kogunemise järgi oleks pidanud looduse areng enne külmalainet jõudma tavalisest 10 päeva võrra ette, kuid tegelikult see edumaa taimede arengus nii suur ei olnud. Raagremmelgas ja haab hakkasid Jõgeva ilmajaama juures õitsema teise dekaadi lõpus, mis on tavalisest ainult nädala võrra varem.
18. aprillist alates läks ilm külmaks. 20. aprillil hakkas sadama tihedat lund ja tekkinud õhuke lumikate jäi mitmeks päevaks maad katma. Kui mõnel põllul oli muld juba soojaperioodi lõpuks harimisküpseks kuivanud, siis katkestas sadanud lumi ja mulla külmumine kuni 5 sentimeetri sügavuseni mitmeks päevaks põllutööd.
Uuesti saadi mullaharimist alustada jüripäeval. Tahenemist aeglustas kuu teisel poolel mulla pindmise kihi öine külmumine ja päeval selle sulamine, mis muutis põllud pealt märjaks.
Külmad ööd takistasid ka taimede arengut ja kasvu. Kuu lõpuks oli aprilli esimese poolega tekkinud looduse arengu edumaa taandunud keskmisele tasemele. Toomingas ja must sõstar läksid lehte tavalisel ajal ? aprilli lõpus, mai alguses.
Maikuu võib üllatada
Tehes kokkuvõtet tänavuse aprilli ilmanäitajatest Jõgeval, selgus, et kogu kuu keskmine õhutemperatuur oli 1922?2005. a keskmisest ligi kraadi võrra kõrgem, kusjuures kaks esimest kümmepäevakut olid vastavalt 4 ja 2 kraadi soojemad, viimane kümmepäevak aga 3 kraadi külmem.
Taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) kogunes jürikuuga ligikaudu 50 kraadi, so tavalisele lähedaselt. Sademeid tuli aprillikuuga 28 mm, mis on vaatlusaastate keskmisest 9 mm vähem.
Kõige vihmasem oli 7?11. aprillini, kui tuli maha enamik kogu kuu sademetest.
Milline tuleb tänavu maikuu ilm? Vaatlusaastate keskmisena on olnud Jõgeval mai alguses päeval 13 ja kuu lõpus 18 kraadi sooja, öösiti on olnud kuu alguses kaks ja kuu lõpuks kuus kraadi sooja.
Öökülmad õhus (2 meetri kõrgusel maapinnast) lõpevad harilikult 22. maiks. Õhutemperatuuri kõikumised on olnud lehekuul aga suured ? maksimum 30 kraadi (26.05.1958), miinimum ?8,5 kraadi (08.05.1953).
Eelmisel aastal langes 13. ja 14. mail Jõgeval termomeetri näit õhus ?4,8 kraadini. 1975. aastal oli 30. mail sirelite õitsemise ajal Jõgeval lumi maas. Nii et maikuu on aegade jooksul üllatanud.
EMHI sünoptikud ennustavad oma instituudi kodulehel, et tänavu tuleb maikuu Ida-Eestis tavalisest soojem ja samal arvamusel on ilmamudelitega tegeleja Marko Kaasik oma interneti vahendusel antavates prognoosides. Sademeid lubatakse tänavu mais normilähedaselt või rohkem.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
