Veidi muutlikum oli ilm kuu esimeses kolmandikus, kui päeval juba üle 5 kraadi sooja mõõdeti, siis aga külmaks läks ja lumelörtsi sadama hakkas. Harilikult vabanevad põllud Jõgeva ümbruses püsivast lumikattest 23. märtsi paiku. Tänavu tekkisid esimesed paljakud õhema lumega põlluosades märtsi lõpus ja talvine lumikate lagunes põhiliselt alles aprilli alguses 3…4. kuupäeva enam kui 5-kraadise päevasooja mõjul. Lume sulamisele aitas kaasa ka vihm. Maakonnas tuli kuu esimese kümne päevaga 15?25 mm sademeid. Muld oli jõudnud talve jooksul külmuda sügavalt ? taliviljapõllul 70 sentimeetrini, ja selle ülessulamine võttis aega. Viimase 40 aasta keskmisena on läinud Jõgeva ümbruses kelts taliviljapõldudelt 11. aprillil. Tänavu oli selleks ajaks jõudnud muld pinnalt üles sulada ligikaudu 25 sentimeetri võrra, aga sulamata oli veel enam kui 40-sentimeetrine külmunud kiht mullas. Kelts läks lõplikult alles jüripäeva paiku. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle 5 kraadi kuu keskpaigas, mida loetakse agrometeoroloogias kevade alguseks. Kuigi päeval oli sageli enam kui 10 kraadi sooja, jäid ööd külmaks ja taimede areng oli aeglane. 23. aprillil registreeriti Jõgeva ilmajaamas õhus 5 kraadi külma ja muld oli hommikuks pinnalt enam kui 5 cm sügavuseni külmunud. Taliviljaorased alustasid tänavu kevadist kasvu alles teise kümmepäevaku lõpus, mis on keskmisest nädal aega hiljem. Samuti hilines lepa ja sarapuu õitsemine, karusmarja ja mustsõstarde pungade paisumine. Ka muldade tahenemine jäi keskmisest päeva võrra hiljemaks.
Vanarahva uskumuse järgi toob pääsukene päevasooja. Esimesi suitsupääsukesi võis näha siinmail tänavu jüripäeval ja ilm läkski pärast seda järsult soojemaks. 26…28. aprillil mõõdeti maakonna vaatluspunktides õhusooja 16?20 kraadi. Jahedamaks jäi õhk jääga kaetud Peipsi ääres, kus maksimumid ulatusid ainult 12 kraadini. Saabunud soojus kiirendas taimede arengut ja kuu lõpuks jõudis loodus oma arengus keskmisele tasemele järele. Seda kinnitas ka kogunenud efektiivsete üle 5 kraadi temperatuuride summa aprilli lõpu seisuga. Raagremmelgas hakkas tänavu õitsema ja karusmarjade ning mustsõstarde lehtimine algas Jõgeval 1964. aastast alustatud vaatluste keskmise järgi tavalisele lähedasel ajal. Kõrged temperatuurid, rohke päikesepaiste ja tugev tuul kuivatasid kiiresti mulda ja kuu lõpus hakkasid põllud pinnalt juba tolmama. Vihma tuli aprilli teisel poolel napilt, kusjuures viimased 9 päeva jäid täiesti sademeteta. Õhk muutus väga kuivaks ? Jõgeva ilmajaama andmeil langes kuu viimasel kümmepäevakul keskpäeviti suhteline õhuniiskus alla 30 protsendi, 30. aprillil isegi 15 protsendini. Selline kuivus muutis nii metsad kui rohumaad kulu tõttu väga tuleohtlikuks ning õhus hõljus põlengute suitsust ja tolmust tekkinud põuavine.
Aprillikuu jooksul tulid tagasi paljud lõuna pool talvituvad laululinnud ja hakkasid pesa ehitama. Aprilli lõpuks olid kuldnokkadel ja rästastel munad pesas. Mai esimestel päevadel saabusid ka ööbik ja kägu. Põldudel peatusid ning toitusid, täiendasid oma rasvavarusid edasilennuks põhja poole suured haneparved. Lahkumata olid ka talikülalised siidisabad, kes kuu lõpuni parvedena ringi liikusid.
Milline on tavaliselt maikuu ilm? Mais muutub ilm tavaliselt juba suviselt soojaks, kuid arvestada tuleb öökülmaohuga. Keskmiselt on esinenud Jõgeval õhus viimased külmakraadid 22. mail, maapinna lähedal aga juuni alguses. Mais on mõõdetud õhus ?8,5 kraadi külma (08. 05. 1953.). Ilmselt on paljudel aiapidajatel veel meeles 2004. a kevadel 13?14. mail esinenud tugevad öökülmad, mis pärast suvist sooja ilmaperioodi kuu algul aedades palju kahju tegid. Mõnikord on jäänud mai aga öökülmadeta. Ka eelmisel kevadel langes õhus ainult ühel ööl temperatuur maikuu jooksul alla nulli. Maksimaalselt on mais sooja mõõdetud 30,0 kraadi (26. 05. 1958.), eelmise aasta kõige soojemal päeval oli lehekuus sooja 27 kraadi.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
