Jürikuu esimese kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur oli tavapärasest kolme kraadi võrra kõrgem, kuu lõpp aga kiskus jahedaks.
Talvine paks lumi ei olnud veel jõudnud aprilli alguseks ära sulada ja põllud vabanesid sellest kuu esimeste päevadega.
Kiirest lume sulamisest kogunesid suured veeloigud, vesi jooksis üle teede ja põhjustas pinnasekannet nii põldudel kui teedel. Kõrge pinnasevesi kippus keldritesse. Jõed tõusid üle kallaste ja jõeluhad olid laialt üle ujutatud. Toimus intensiivne lindude ränne. Metsad rõkkasid metsvintide ja rästaste laulust ning taevaalune oli täis haneparvi. Aedades alustasid lumi- ja märtsikellukesed õitsemist kohe pärast lume alt välja tulekut. Samuti õitsesid sinililled metsas lumevaalude vahel.
Mullad tahenesid jõudsalt
Soojade ja päikesepaisteliste ilmadega hakkas muld pärast lume minekut kiiresti pealt üles sulama ning kelts kadus künni- ja taliviljapõldudelt valdavalt esimese kümmepäevaku lõpuks. Samaks ajaks kadusid ka suured veeloigud põldudelt. Kuigi päeval oli sooja kuu keskpaiku üle kümne kraadi, jäid ööd külmaks.
Hommikuti oli muld pealt külmunud, veeloikudel jääkirme, rohi hallast valge. Taliviljadel ja ristikul algas uus kasv esimese dekaadi lõpul ja teise algul, mis on keskmisele lähedane aeg. Orased olid talve jooksul lumiseene kahjustuse tõttu hõrenenud. Päevane 11-15-kraadine soojus pani looduse kiiresti arenema. Mustsõstral puhkesid lehepungad 15. aprillil, karusmarjal 18. aprillil, raagremmelgas hakkas õitsema 17. aprillil, mis on Jõgeval 1964. aastast tehtud vaatluste keskmistest tähtaegadest kuni kuus päeva varem.
9. aprillist alates ei tulnud kümne päeva jooksul vihma ja mullad tahenesid soojade päikesepaisteliste ilmadega jõudsalt. Juba 16. aprillil oli võimalik harida Jõgeva ümbruse kergema lõimisega põlde.
19. aprillist ilm jahenes ja muutus sajuseks. Aeg-ajalt tuli vihma hulka lumekruupe ja lörtsi. Külmatunnet süvendas veelgi tugev tuul. Muldade kuivamine aeglustus. Suurem vihmasadu oli 22. aprilli öösel (Jõgeval 14 mm). Hommikuks olid teedel veeloigud ja kõnniteed vihmausse täis. Järgneval kahel-kolmel päeval jäid päevased temperatuurid 6-8 kraadi piiresse ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli kolmest kraadist madalam. Taimede areng pidurdus. Uuesti soojenes ilm 25. aprillist alates. Kuu viimastel päevadel oli temperatuurirežiim väga muutlik, esines äikest. Kogu kuu kõige soojemateks päevadeks osutusid 27. ja 30. aprill, kui maksimumtemperatuurid tõusid 18-19 kraadini. Aedades läksid mustsõstra- ja karusmarjapõõsad lehte, metsadele andsid roheka jume toomingate noored lehed. Kuu lõpuks kogunes efektiivseid (üle 5 kraadi) temperatuure Jõgeval 62 kraadi, mis annab taimede arengus keskmisega võrreldes ligikaudu kahepäevase edumaa.
Aprilli keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati tänu kuu esimese poole soojusele Jõgeval 5,5 kraadi, mis on viimase 89 aasta keskmisest 1,8 kraadi kõrgem. Vihma tuli jürikuul keskmisele lähedaselt — Jõgeval 35 mm.
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeval 1922-2009. aasta andmetel? Lehekuu jooksul ilm soojeneb ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb kuu alguse 8 kraadist 13 kraadini kuu lõpus. Aktiivne taimekasvuperiood, s.o keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 kraadi algab tavaliselt mai keskel. Öökülmad õhus lõpevad 20. mai paiku, maapinnal aga alles juuni alguses. Maikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 30°C (1958. aasta 26. mail) ja -8,5 °C (1953. aasta 8. mail). Mais ei ole lumesajud haruldased ja lumikate on moodustunud Jõgeval tehtud vaatluste järgi 12 kevadel. Enamasti on ajutiselt esinenud lumi maas olnud kuu esimestel päevadel, kõige hiljem aga 29.- 30. mail 1975. aastal. Lehekuu keskmiseks sademete hulgaks on mõõdetud 50 mm, äärmused 1 mm (1947) ja 113 mm (1927).
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
