Aprill oli tänavu keskmisest märksa külmem

Jürikuu esimene kolmandik oli talvine. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis null kraadist madalamal ja enamikel öödel mõõdeti külma enam kui -10 kraadi. Hommikuti olid puud härmas, aeg-ajalt sadas lund ja tuiskas.

6. aprilli hommikul olid kõrvalistel teedel kohati nii suured tuisuvaalud, et sõiduautodel oli raskusi läbipääsemisega. Külmade ööde mõjul suurenes kuu alguses veel mulla külmumise sügavus, kasvades põldudel kohati üle 50 sentimeetri. 

Jõudsalt sulas ainult määrdunud lumi

Kuigi päevad olid enamasti päikesepaistelised ja plusskraadidega, jäid põllud kuu esimesel kolmandikul paksu (25-35 sentimeetrit) lumega kaetuks. Ainult määrdunud lumi sulas jõudsalt. Kokku lükatud kõrged lumevallid vajusid madalamaks, kohati tulid kulused pinnad teede ääres nähtavale. Jäised külavaheteed muutusid vesisteks ja auklikeks. Asfaltteed olid valdavalt lumest puhtad, kuid lumevallidest sulanud vesi muutis teepinna märjaks ja kohati kogunesid loigud. Öised külmakraadid muutsid teed libedaks. 

Sula tuli alles 12. aprillil

12. aprilliks läks ilm soojaks. Öötundidel mõõdeti väheseid miinuskraade ainult maapinna lähedal. Päeviti oli esialgu sooja üle 5 kraadi, pärast 16. aprilli aga enam kui 10 kraadi. Algas intensiivne lume sulamine. 15. aprilliks tekkisid avamaastikul juba esimesed lumeta laigud ja 17. aprilliks olid enamik põlde Jõgeva kandis lumevabad.

Püsiv lumikate lagunes tänavu keskmisest 25 päeva hiljem ja talvine lumikate oli maas tavapärasest peaaegu poolteist kuud kauem. Lumesulaveest tõusid veekogud üle kallaste. Muld hakkas lumemineku järel kiiresti sulama. 20. aprilliks oli põldudel kelts kohati mullast kadunud, sügavamalt külmunud kohtades sulas muld läbi 24. aprilliks. 

Ööpäeva keskmine temperatuur läks plussi 16. aprillil

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis Jõgeval üle 5 kraadi 16. aprillil. Lepp hakkas massiliselt tolmlema 18. aprillil. Ristik ja talirukkiorased alustasid uut kasvu 21. aprillil, talinisu ja taliraps mõni päev hiljem.

Nimetatud taimede arengufaasid saabusid keskmisest poolteist nädalat hiljem. Paksu ja pikka aega maas püsinud lume tõttu olid taliteraviljad seenhaigustest tugevalt kahjustatud ja haudunud. Madalamates põlluosades kahjustas oraseid ka seisev vesi.

Esimesed rändlinnud saabusid juba siis, kui maa oli veel lumega kaetud. 7. aprillil oli näha kuldnokki ja lõokesi. Mõne päeva pärast saabusid kiivitajad, linavästrikud, rästad ja toonekured. Selleks ajaks, kui maastikule tekkisid esimesed lumeta laigud, olid kohal metsvindid, punarinnad, koovitajad ja metskurvitsad. Kuu lõpuks saabusid väike-lehelind, lepalind ja kuuldi kägu kukkumas. 

Põllule sai aprilli viimastel päevadel

Tuuline päikesepaisteline soe ilm kuivatas kiiresti kuluseid heinamaid ning põllumulda, kuid vihmad muutsid jälle kõik uuesti märjaks. Suhteline õhuniiskus langes Jõgeva ilmajaama andmeil aprilli teisel poolel neljal päeval 30 protsendini või alla selle. Viimasel kümmepäevakul tuli vihma 22 millimeetrit, mis on keskmisest peaaegu kaks korda rohkem.

Esimesel võimalusel püüti teraviljaorastele väetist anda, kuid põllud ei tahtnud masinaid kanda. Sageli võis taliviljapõldudel näha sügavaid roopaid. Keskmisena on Jõgeva ümbruses mullad harimisküpseks tahenenud jüripäeva paiku, tänavu saadi valikuliselt põldu harida aprilli viimastel päevadel.

Kokkuvõttes oli aprill kuu keskmise õhutemperatuuri järgi ligi ühe kraadi võrra külmem. Efektiivseid (üle 5 kraadi) õhutemperatuure kogunes kuu jooksul Jõgeval 37 kraadi, mis on keskmisest 14 kraadi võrra vähem.  Sademeid tuli aprillis Jõgeval 38 mm, mis on keskmisele lähedane summa. 

Öökülmad võivad kimbutada veel juuni alguseski

Milline on olnud maikuu ilm Jõgeva ilmajaama 1922.-2012. aastate andmetel? Mai alguses jätkuvad veel külmad ööd ja miinuskraadid lõpevad õhus tavapäraselt kuu keskpaiku. Maapinnal jäävad öökülmad ära keskmiselt mai lõpus või juuni alguses. Mai keskpaigas tõuseb ööpäeva keskmine õhutemperatuur harilikult püsivalt üle 10 °C, algab taimede hoogne kasv, mida peetakse agrometeoroloogias suve alguseks.

Maikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud viimase 91 aasta jooksul -8,5 °C 1953. aastal ja 30,0 °C 1958. aastal. Kuu sademete hulk on kõikunud 1 millimeetrist 1947. aastal kuni 113 millimeetrini 1927. aastal, keskmine sademetehulk on 49 millimeetrit.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus