Aprillikuu keskmine õhutemperatuur (5,2 °C) osutus Jõgeval normist, s.o 1981-2010. aastate keskmisest mõne kümnendikkraadi ja kogu vaatlusrea (1922-2014. aastate) keskmisest 1,5 kraadi võrra kõrgemaks.
Kuu algusest kuni 7. kuupäevani püsis ilm valdavalt sajusena ja keskmine õhutemperatuur oli normilähedane või veidi alla selle. Aeg-ajalt tuli vihma hulka lumelörtsi ja teralund ning moodustus lühiajaline lumikate.
Kuu algul ilm soojenes
8. aprillist ilm soojenes ja viie päeva jooksul püsis keskmine õhutemperatuur viiest kraadist kõrgemana. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 11. aprillil 17,3 kraadini, mis jäi kogu kuu kõige kõrgemaks näiduks. Päike ja tugev tuul kuivatasid kiiresti ning põldudel algas esimese dekaadi lõpus juba massiline mullaharimine. Mullad tahenesid harimisküpseks tavapärasega võrreldes ligikaudu kaks nädalat varem.
Soe ilm püsima ei jäänud. 13. kuni 20. aprillini oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur uuesti viiest kraadist madalam. Sadas sageli ja vihma sekka tuli aeg-ajalt tahkeid sademeid (lörtsi, teralund, lumekruupe). Esinesid öökülmad ja hommikuti oli rohi hallast valge.
Keset aprilli jõuluilm
15. aprilli hommikul kattis maad mõnesentimeetrine lumekord, puud olid sulalumest valged. Enne kella kaheksat lisandus veel lume pinnalt tõusev udu ja loodus nägi tol hommikul välja selline nagu jõuludeks saadetavatel piltpostkaartidel.
Talvine ilu kadus aga peagi. Kella üheksaks oli juba lumi puudelt kadunud ja sulas varsti ka maast. 16. aprillil sadas Jõgeval lumekruupe, mille läbimõõt ulatus ligi ühe sentimeetrini. Sadu oli nii intensiivne, et maa muutus kirjuks. Väiksemaid lumeterasid tuli vihma hulka ka 20. aprillil. Ilma muutis veelgi kõledamaks põhjakaarest puhunud tugev tuul.
Üldine vegetatsiooniperiood algas 21. aprillist
Kuigi temperatuurirežiim oli muutlik ka aprilli viimasel dekaadil, jäi ööpäeva keskmine õhutemperatuur alates 21. aprillist püsivalt viiest kraadist kõrgemaks, st algas üldine vegetatsiooniperiood. Vaatamata väga varasele talvise lumekatte kadumisele ja keltsa minekule põldudelt, algas vegetatsiooniperiood tänavu tavapärasele lähedasel ajal.
Keskmise õhutemperatuuri tõusu järel viiest kraadist kõrgemale muutusid kulused rohumaad rohelisteks, taliviljaorased hakkasid kiiremini kasvama ja arenema. Enne kuu lõppu tõusis rukki alumine kõrresõlm juba mullapinnale ning taliraps ja –rüps hakkasid moodustama õisikuid. Toomingad läksid lehte ja andsid lehtpuusaludele rohelise varjundi.
Aedades lehtisid marjapõõsad ja tuhkpuuhekid. Enamik puid ja põõsaid jäi kuni aprilli lõpuni veel raagu. Tavaliselt toimubki massiline puude-põõsaste lehtimine mai alguses. Aprillilõpu seisuga oli kevade jooksul kogunenud efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure Jõgeval 64 kraadi, mis on lähedane normile.
Põllumeestel algasid kiired kevadtööd
Koos ilmade soojenemisega viimasel dekaadil algas kiire mullaharimine ja külv. Aprilli viimastel päevadel segasid põllutöid vihmad. Viie päevaga (26.-30. aprillini) sadas Jõgeva ümbruses 27-35 mm. Normi järgi on tulnud kogu aprillikuu jooksul siin kandis sademeid 30 mm, viimase 93 aasta keskmisena 36 mm. Tänavuseks jürikuu sajusummaks kogunes Jõgeval 62 mm, maakonnas 52‑72 mm. Suuremaid sajuhulki mõõdeti maakonna lõunaosas.
Lumesadu pole maiski haruldane nähtus
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeva 1922.-2014. aastate andmetel? Lehekuu alguses on olnud ööpäeva keskmine õhutemperatuur tavapäraselt kaheksa kraadi piirimail, kuu lõpuks tõuseb ligikaudu 13 kraadini. Äärmustemperatuurideks on mais mõõdetud õhus 30,5 °C (2014. a) ja -8,5 °C (1953. a). Öökülmad õhus lõpevad keskmisena 20. mai paiku, maapinna lähedal aga alles juuni algul.
Lumesadu ja ajutine lumikate mai esimesel poolel pole kuigi haruldane nähtus. Kõige hilisem lumikate on registreeritud 30. mail 1975. 30kraadist kuuma on esinenud mais kahel korral – lisaks eelmisele aastale ka 1958. aastal. Sademeid on kogunenud viimase 93 aasta keskmisena lehekuu jooksul 50 mm, kusjuures sademete hulk on kõikunud ühest millimeetrist 1947. aastal kuni 113 millimeetrini 1927. aastal. Maksimaalseks ööpäevaseks sajuhulgaks on mõõdetud mais 40 mm (1995. aastal).
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
