Jürikuu algas külma hommikuga. Rohi oli hallast valge ja muld pinnalt 6 cm sügavuseni külmunud. Õhus langes temperatuur varahommikul -6, maapinna lähedal mullal -9 ja rohul -12,5 kraadini. Lõuna paiku sadas lumekruupe ja lühikeseks ajaks muutus maa valgeks. Päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur nelja plusskraadini, ööpäeva keskmine jäi miinuspoolele. 1. aprill kujunes kogu kuu kõige külmemaks päevaks.
Vähehaaval hakkas ilm soojenema ja esimese dekaadi lõpupäevadel tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 8-9 kraadini. 12. aprillist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle viie kraadi, algas üldine taimekasvu periood, muru muutus roheliseks. Kuu teisel poolel tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üksikutel päevadel 10 kraadist kõrgemale, maksimumtemperatuurideks mõõdeti 20-22 kraadi.
Ööd püsisid jahedad
Ööd olid endiselt valdavalt külmad. Viimasel kümmepäevakul langes õhutemperatuur kolmel ööl järjest (24.-26. aprillini) ligi -5 kraadini, rohu pinnal mõõdeti 10-12 kraadi külma. Üksikutel kuupäevadel erinesid öised minimaalsed ja päevased maksimaalsed õhutemperatuurid omavahel enam kui 20 kraadi võrra.
Kogu kuu keskmise õhutemperatuuri järgi oli lõppenud aprill viimase 92 aasta keskmisest kahe ja viimase 30 aasta keskmisest ühe kraadi võrra soojem. 1922. aastast algavas Jõgeva ilmajaama vaatlusreas on olnud jürikuu soojem 13 korral.
Aprill oli erakordselt päikesepaisteline. Selle kestuse järgi (280 tundi) on jürikuu olnud siinkandis veelgi päikselisem ainult kolmel korral (1941.,1942. ja 2004. aastal).
Vihma sadas Jõgeval vaid 10 mm
Vihma sadas aprillis Jõgeval ainult 10 mm, kusjuures vaatlusaastate keskmisena on siinmail aprillis sadanud 36 mm. Alates 16. aprillist kuni kuu lõpuni sademeid ei esinenud. Veelgi kuivem on olnud aprill Jõgeval viimase 92 aasta jooksul kaheksal korral, viimati väga lumerohke talve järel 2011. aastal.
Lumevaese talve ja sooja märtsi järel oli võimalik valikuliselt põlde harida juba aprilli alguses. Suurem osa põlde sai harimisküpseks 10. aprilli paiku, mis on keskmisest ligikaudu kaks nädalat varem. Kuu lõpuks oli muld põldudel pinnalt nii kuivaks muutunud, et tuul keerutas seda kõrgele üles ja kandis “tolmulontidena” edasi. Traktorid töötasid suurtes tolmupilvedes.
Taimede areng aeglane
Taimede areng oli kuu alguse külmade ilmadega aeglane. Juba märtsis kasvu alustanud taliteravilja orastel muutusid lehed lillaks ja kasv seiskus.
Ilmade soojenedes oraste kasv esimese dekaadi lõpus-teise alguses taastus. Karusmarja- ja mustsõstrapõõsad ning magesõstra- ja tuhkpuuhekid läksid kuu teisel dekaadil lehte. Kolmanda dekaadi algul hakkasid raagus metsadele erksat rohelist varjundit andma lehtinud toomingad.
Kollast värvi lisasid metsadele juba märtsi lõpus õitsemist alustanud ja aprillis pikka aega õitsenud raagremmelgad. Metsaalused olid kirjud õitsvatest sinililledest ja ülastest.
Kuu lõpus olid puud juba lehes
Aedades alustasid kuu teisel poolel õitsemist nartsissid. Loodus muutus korrast värvikirevamaks avanevatest noortest lehtedest ja õitest. Kuu lõpuks oli suur osa puudest juba lehtinud, sealhulgas arukased, lepad, sarapuud, pihlakad, kastanid. Raagu jäid kuu lõpuni veel haavad, pärnad ja saared, enamik viljapuid.
Vahtrad õitsesid, lehti veel polnud. Õitsemist alustasid jürikuu viimastel päevadel esimesed ploomi- ja kirsipuud. Rohu kasv jäi külmade ööde tõttu küllaltki tagasihoidlikuks. Looduse areng oli aprilli lõpu seisuga Jõgeval tehtud vaatluste järgi viimase 50 aasta (1964-2013) keskmisest poolteist nädalat ees.
Mais on ka lund sadanud
Milline on olnud maikuu ilm Jõgeval 1922.-2013. a andmetel? Maikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud -8,5°C (1953. aastal) ja 30,0 °C (1958. aastal).
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on kuu alguses tavaliselt kaheksa kraadi piirimail ja tõuseb kuu lõpuks ligi 13 kraadini. Öökülmad lõpevad õhus keskmisena mai kolmandaks kümmepäevakuks, maapinna lähedal aga alles juunis. Maikuu sajusumma on kõikunud ühest millimeetrist 1947. aastal kuni 113 millimeetrini 1927. aastal. Vaatlusaastate keskmine sajusumma on Jõgeval 50 mm.
Ka mais on lund sadanud ja lumi on hommikuti lehekuus maas olnud üheksal vaatlusaastal. 1975. aastal hakkas lund sadama 29. mail ja päeva jooksul tekkis kolme- kuni neljasentimeetrine lumikate, mis oli järgmiseks hommikuks juba peaaegu sulanud.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
