Tänavune õunaaasta on vähemalt osades aedades olnud külluslik. Sedavõrd, et õunasöömisest on praeguseks juba villand. Kuigi läbi on ainult suveõunade aeg ja sügisõunad veel osalt puus.
Kuhu siis tänavu õunasaak pannakse?
Kummalisel kombel erineb õunaaasta aedades väga. Kui kusagil oli suveõunu hulgi, siis kaugelti mitte igas aias.
Tänavu oli päris palju inimesi, kes oma õunu ka lihtsalt ära anda tahtsid. Pakutud on vist enam-vähem igale poole. Vähemalt Jõgeval on igas korralikus kontoris kauss õuntega laua peal – ikka on mõnel kolleegil üle jäänud.
Gümnaasiumis lausa konkureerivad kausid
Sedasi varustab oma õpilasi värkete õuntega ka Jõgevamaa gümnaasium. Fuajees on koguni kaks konkureerivat õunakaussi – olge lahked, kellel millist! Õunad pärit kahest koduaiast. Kristiinal on ainult üks õunapuu, aga puu on hiigelsuur ja vana, sorti ei tea enam keegi. Pisikesi õunu üleni täis. Mullu tõi Kristiina kooli ploome, tänavu siis õunte kord.
Jõgeva aleviku lasteaias on ka värsked õunad enamasti laual. Moosi keeta ei saa, kuna pole hoiustamise tingimusi. Laste lemmikud on õunakook ja õunakissell, aga kõige meelsamini süüakse õunu siiski niisama – hea pihuga võtta, ütleb kokatädi Anne.
Sotsiaalkeskusesse on ka palju õunu toodud, aga seal on maja taga ka oma õunapuud. Pakkujatele tuleb juba ära öelda, sest vanemate inimeste seedimine niisama toorele õunale eriti vastu ei pea. Eks lähedased toovad ka. Sotsiaalkeskuse köök peab jälgima, et toidu kaloraaž liiga suureks ei lähe, seetõttu õunakooki iga päev ei saa. Aga see-eest pakutakse sageli ahjus küpsetatud õunu.
Elistveres pole paraku säilitamisvõimalusi
Õunasööjaid on mujalgi. Elistvere loomaparki varustavad õuntega nii oma töötajad, kel õunu aias üle, kui teisedki lahked aiaomanikud. Paljudele pakkujatele tuleb ka ära öelda, sest õunte pikemajalise säilitamise võimalust pole ka Elistveres ja ega sealsed elanikudki väga palju ei suuda süüa. Piisonile jätkub poolest pangest õuntest üle paari päeva küll. Mis rohkem, võib juba tervisele liiga teha.
Ka pisemad elukad söövad õuna, aga kellegi põhitoit see küll pole. Näiteks deegudele ei või õuna üldse anda. Suure osa Elistvere loomaparki toodud õuntest pistavad pintslisse hoopis loomapargi väikesed külastajad.
Ka Jõgeval on näha, et tüdinud õunapuuomanikud ajuti õunad kastiga värava juurde tõstavad, Tartus tundub seda kommet rohkem olevat ja ka Piibe maantee ääres on mitugi kohta.
Väga populaarne on õunamahl
Traditsioonilse õunamoosi keetjaid paistab vähemaks jäävat. Endiselt populaarne on õunamahl. Seda on hea klaaspurgis säilitada, aga tasub osta ka viieliitriseid kotte, millel ka kraan küljes.
Osa inimesi teeb mahla ise, osa otsib mõne, kes teenust osutab. Mahlapresside hinnad, millega õuntest mahla kätte saab jäävad 115 ja 450 euro vahele. Seda saab ka rentida. Hinnaklass on paarkümmend eurot päev. Enamik rentijaid paistsid tegutsevat siiski Tallinnas. Mahla pressitakse ka Jõgeval.
Enamasti käiakse mahlapressija juures, keda juba ammu tuntakse. Kes sugulaste juurde, kes juba vanast ajast mõne mahlategija kliendiks jäänud. Kui vaja võib sellise inimese ka kuulutuse kaudu (näiteks Vooremaast) leida.
ANDRA KIRNA
