“Selle märgi üleandmise juurde peaks käima jutt sellest, kes on Eesti Vabariigi kodanik ja missugused on tema kohustused, aga ma jätan selle rääkimata, sest pigem võid sina ise sellest teistele jutustada,” ütles Paul-Eerik Rummo, kes tunneb Ants Paju juba nn fosforiidisõja päevist.
Kodanikupäeva aumärk määrati Ants Pajule teenete eest kodanikukasvatuse edendamisel, kusjuures erilist tunnustust väärib Rummo sõnul tema tegevus suhete arendamisel idaeestlastega. Kodanikupäevalgi oli Paju Abhaasias Salme külas, kus tähistati Salme ja Sulevi küla 120. aastapäeva ning 90 aasta möödumist Kaukaasia eestlaste esimesest üldlaulupeost.
“Kahju, et mul kodanikupäeva aumärki siis ette näidata polnud, kui ma esimest Eesti passi teise vastu vahetama hakkasin,” ütles Ants Paju. “Kuna mu eluloos on mitmeid keerdkäike, oli mul oma kodakondsuse tõestamisega ametnikele tookord mõningaid raskusi. Aumärk oleks ehk asja lihtsustanud.”
Eesti Vabariigi 87. aastapäeva eelsel Jõgeva maavanema vastuvõtul kuulutati Ants Paju teatavasti maakonna Aasta Tegijaks. Tiitli ja 1000 euro suuruse preemia tõi talle rahvusvahelise graniitskulptuuri festivali korraldamine Põltsamaal Sõpruse pargis.
Festivali kajastav fotonäitus “Ideest teostuseni”, mille autoriteks on Anatoli Makarevit?, Ellar Sügiste ja Rein Mõts, on praegu üleval Jõhvi linnavalitsuse ruumes. 21. märtsil, näituse sulgemispäeval esitletakse seal Ellar Sügiste graniitskulptuuri festivali teemalist videofilmi “Tegu”.
RIINA MÄGI
