|
|
Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni möödunud laupäevasel vastuvõtul sai maakonna kõrgeima autasu, Jõgevamaa Vapimärgi Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik aastatel 1990-2002 erumajor Ants Nurk. |
Ants Nurk oli üks neid, kelle eestvedamisel Kaitseliit Jõgevamaal taastati. Vaadates tema sõjaväelist hoiakut võiks arvata, et tegemist on elupõlise sõjaväelasega, aga tegelikult pidas Ants Nurk aastatel 1961-1992 ehk üle kolmekümne aasta hoopis Jõgeva Tarbijate Kooperatiivis ehk praeguses Jõgeva Majandusühistus külmutusseadmete elektriku ametit. Ent kui Eesti iseseisvumise lootused hakkasid üha enam reaalsuse kuju võtma, liitus ta kõhklemata nende meestega, kes Kaitseliidu üksuste taastamise nimel tegutsema hakkasid.
“Jõgevamaal oli umbes kolmkümmend sellist meest, kes hakkasid ilma igasuguse käsu ja korralduseta taastama seda meie rahva jaoks nii olulist ja pikkade traditsioonidega organisatsiooni,” ütles Ants Nurk. “Nii hakkaski tulema ridamisi teateid selle kohta, et siin ja seal on moodustatud Kaitseliidu üksus. Osa Kaitseliidu taastajatest olid ka sõjaeelses Eesti Vabariigis selle organisatsiooni koosseisu kuulunud. 23. augustil 1990 moodustasime aga juba Kaitseliidu Jõgeva Maleva. Sama aasta lõpuks kuulus sellesse juba üle kolmesaja mehe.”
Kaitseliidu üksusi moodustama kannustas mehi just Eesti vabanemise lootus ning soov oma rahvale kindlus- ja turvatunnet pakkuda. 1980. aastate lõpus tabas Jõgevamaad mäletatavasti süütamiste ja varguste laine.
“Nõukogude julgeolekuorganid olid tollal huvitatud rahva hulgas ärevuse ja rahulolematuse tekitamisest: sellises situatsioonis oleks neil ju hea olnud ennast tugeva käega päästjate-korraloojatena näidata,” meenutas Ants Nurk. “Saime aru, et peame halvema vältimiseks suutma ise oma rahva julgeoleku tagada.”
Valmistusid võitlema
Kaitseliitu taasasutades arvestasid mehed vägagi sellega, et vastloodud üksustel võib tekkida vajadus, relv käes, võitlusse asuda. Siis polnud ju veel teada, kas Eestil õnnestub vereohvriteta iseseisvuda. Vasttaastatud Kaitseliidu suurematest ettevõtmistest meenutas Ants Nurk Estonia teatris toimunud Eesti Kongressi turvamist, telemaja kaitsmist 1991. aasta augustisündmuste ajal ning rahareformi läbiviimisele kaasaaitamist. Hilisematel aegadel nii dramaatilisi sündmusi küll enam ette ei tulnud, vaid keskenduti pigem järjepidevale õppetööle.
Aegade ja olude muutumine on peegeldunud ka Kaitseliidu relvastuses ja riietuses.
“Kui Kaitseliidu üksusi looma hakati, otsisid mehed välja need relvad, mis neil olemas olid, kaasa arvatud sõja ajast saati peidus olnud püssid. Esimesed mundrid said aga Kaitseliidu ohvitserid Prantsusmaalt,” meenutas Ants Nurk. “Nüüdseks on nii relvastust kui ka rõivastust uuendatud ning seda enam kui üks kord.”
Praegu on Kaitseliidu Jõgeva Maleval viissada liiget. Seega pole Jõgevamaa meeste kaitsetahe vaibunud, vaid pigem vastupidi. Üle-eestilises plaanis on meie malev heas kirjas, osalt just tänu sellele, et juhtimine on erinevalt mõnest teisest malevast olnud kindlakäeline ja stabiilne: Ants Nurk oli pealiku kohal 12 aastat, major Janno Rosenberg on nüüd püsinud samal kohal juba üheksa aastat. Ants Nurk ei salanud, et just tema Rosenbergi enda järglaseks soovitaski. Ning ta pole pidanud oma valikut kahetsema.
Valiti ametisse
Kui tänapäeval malevapealikud määratakse, siis Ants Nurk ise omal ajal valiti sellesse ametisse. Valijateks olid malevkondade esindajad.
“Mul endal olid tegelikult teised plaanid,” ütles Ants Nurk. Ta kavatses elektrikuna edasi tegutseda ja oma firma asutada. Ent ta austas teiste soovi ja võttis maleva juhtimise enda peale.
“Mu naine ütleb siiamaani, et oma erialal tegutsedes oleksin ma vähemasti materiaalses mõttes paremini elanud,” ütles Ants Nurk. “Olen tegelikult ka ise temaga nõus, ent samas mõistan, et kõiki otsuseid ei saa teha kasusaamisest lähtudes. Mõned tööd on vaja ära teha ka kohusetundest oma rahva ees.”
Ants Nurga tööd Kaitseliidus on tunnustatud ka Kotkaristi V klassi teenetemärgi ja mitmete Kaitseliidu aumärkidega, ent maakonna poolse tunnustuse üle oli tal samuti väga hea meel.
“Kaitseliit on väärikas organisatsioon, millesugust ei eksisteeri kaugeltki kõigis riikides,” ütles Ants Nurk. Ehkki pealikuametist on ta prii juba hulk aastaid, on ta kõnealuse organisatsiooniga endiselt seotud.
“Kaitseliit on selline organisatsioon, millest lahkutakse, jalad ees,” ütles vastne vapimägi omanik muiates.
Ants Nurk on Jõgevamaa Vapimärgi seitsmes kavaler. Vapimärke on välja antud 2006. aastast alates.
i
RIINA MÄGI
