Angerjas võib olla Vooremaa magnetiks

Vooremaa väikejärved annavad tööd ja teenistust ligemale paarikümnele kutselisele kalurile. Eelmisel aastal jäi nende võrku 10 606 kilo kala, millest enamik oli särg (2 664 kg). Väljapüügilt järgneski särjele angerjas (2 287 kg), seejärel latikas, haug ja linask.

?Angerjapüük ongi meie maakonna kalurite põhiline teenimisvõimalus. Meie järvede kalarikkusel on aga veel teinegi väga oluline tähtsus – see on magnet, mis meelitab siia turiste ja aitab edendada siinset puhkemajandust. Teadlased on arvestanud, et kutselise kaluri toidab ära tuhat hektarit järvepinda. Seega saaks Vooremaa järvedest elatist vaid paar kalurit. Järelikult ei suuda meie kalurid üksnes kalapüügist end ära elatada. Kui vaadata saake ja võrrelda kala hinda, siis on selge, et kutseline kalamees püsib elus vaid tänu angerjale,” arutles Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves. Ta pidas väga oluliseks riiklikku kaitset ning ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastamise programmi. Selle kohaselt tuleks igal aastal asustada Saadjärve 15 000 ja Vooremaa teistesse järvedesse kokku 30 000 ette kasvatatud angerjamaimu. Keskkonnainvesteeringute Keskus peaks seda projekti rahastama kuni 2010. aastani. Viimasel kolmel aastal ongi ostetud angerjamaime Kaiavere järve 361 080, Kuremaa järve 209 764 ja Saadjärve 629 884 krooni eest.

Angerjas tuleb Võrtsjärvest

Paarkümmend aastat tagasi lasti Vooremaa järvedesse sadu tuhandeid imepisikesi angerjamaime. Tehti suuri kulutusi, kuid valdav enamik maimudest ei suutnud siin ellu jääda. Nüüd tuuakse meile vaid kalakasvanduses vähemalt vaksapikkuseks kasvatatud noorangerjat. Need on juba ise kõikesööjad ega lange nii lihtsalt röövkalade saagiks. Viie-kuue aastaga kosuvad nad juba poole meetri pikkusteks püügimõõdulisteks kaladeks, mille kilo võib maksta turul paarsada krooni. Pidevalt on kasvanud ka angerjapojukeste hind, ettekasvatatud asustuskala hind on juba kaheksa krooni ringis. Veekogude asustamine angerjaga pole just odav lõbu, kuid ega ettekasvatatud haugimaimgi ole palju odavam. Kui aga arvestades “usskala” turuhinda, on angerja eelis selge. Senini on toodud Vooremaale angerjamaime Võrtsjärve ääres asuvast AS Triton PR kalakasvandusest. Angerjas mõistab Võrtsjärvest aga ka omapäi meie järvedesse jõuda. Kuremaa järvel tehtud uuringute põhjal väidavad Meelis Tambets loodushoiukeskusest ja Ain Järvalt Võrtsjärve Limnoloogiajaamast, et osa angerjaid on pärit just Võrtsjärvest. “Kui vaadata kontrollpüügis olevate angerjate pikkusjaotuse graafikut, siis julgen väita, et Kuremaa angerjas on just sellest aastast, kui ainult Võrtsjärve lasti klaasangerjaid. Olen aga veendunud, et nii suurt väljarännet enam ei toimu, sest veetase normaliseerub ja ka Võrtsjärve lastakse vaid ette kasvatatud kala. Neil peaks olema rännukihk juba läbi. Seega jääb Jõgevamaa tasuta kalast ilma ja peab ise angerjat asustama. Kui tahame säilitada kutselist kalapüüki, siis on angerjas ainuke kalaliik, millega kalur end elatada suudab. Kui lõpetada angerja asustamine, tuleks lõpetada igasugune püük ka nõnda suurel või väikesel veekogul, kui seda on Saadjärv,” arvas Ain Järvalt.

Praegu on Saadjärvele antud kuus kutselist kalapüügiluba. Jääb aga teadmata, kui palju käib järvel harrastuskalamehi ja millise noosiga nad siit koju lähevad.

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus