Pidulik päev algas kell kolmveerand üksteist hommikul piirivalveorkestri tervituskontserdiga lossi ees. Rahvas sisenes Toompea lossi mõlemast vestibüülist, kusjuures mõnevõrra üllatuslikuks kujunes see, et dokumente ei kontrollitudki, vaid piirduti üksnes tavalise turvaväravaga.
Riigikogu esimees Ene Ergma tervitas külalisi Riigikogu hoone ees trepil. Kella 11-16 oli kõigil soovijatel võimalik osa saada ekskursioonidest lossis, samuti oli avatud pääs Pika Hermanni torni.
Parlamendihoone kohvikus oli pilkupüüdev näitus Riigikogu ajaloost, mis paratamatult pani mõtlema ka sellele, kuidas Eesti Vabariik kord tekkis ja kuidas see vabadus järk-järgult kaotati. Tekkisid mõtted sellest, millised isiksused samu treppe varem on tallanud, samades saalides otsuseid vastu võtnud ja samades koridorides ning kuluaarides eesti asja arutanud.
Sünnipäevalised said vaadata ka filmi “Meie parlament ? Riigikogu?. Piduliku päeva lõpetas kontsert Valges saalis, kus rahvale esinesid Jaan Tätte ja Marko Matvere.
Valitsuse infotund
Kõige sisukamaks punktiks päevakavas kujunes valitsuse infotund Riigikogu istungisaalis, kus täiesti tavalised kodanikud küsimusi esitasid. Vastasid peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning rahandusminister Ivari Padar.
Kuigi Riigikogu esimees Ene Ergma küsijatele südamele pani, et mida täpsemini küsimus esitatakse, seda kindlamini tuleb ka vastus, ületasid mitmed küsijad lubatud aja, nagu sageli juhtub ka Riigikogu tegelike liikmetega.
Peaministrilt küsiti peaaegu kõike. Kõige enam aga räägiti kommunismi hukkamõistmise vajadusest ja muretseti algavate kaevamiste pärast Tõnismäel. Kõige enam inimeste meeli köitev teema oli ilmselgelt lähenev 9. mai ja nn pronkssõdur, mida üks eakam daam oma küsimuses sõnastas kui mädapaiset ja tegi Eesti riigile ettepaneku impeeriumimeelsed venelased kiiresti kas kodustada või neile kodumaatee kätte näidata.
Andrus Ansip jutustas rahvale legende selle kohta, mis siis ikkagi toimus Tallinnas septembris 1944 ja kes väidetavalt vabastajate pähe Tõnismäele maetud võivad olla.
“Ootame kaevamised ära ja vaatame, mis leitakse,? ütles peaminister. Ühe legendi järgi olnud viinavabrikus lahtiste uste päevad ja paar joodikut jäänud tanki alla. Teine legend räägib, et purjus olnud hoopis tankist, kolmas aga, et paar marodööri läinud punaväelase korterisse vargile ja lastud maha, neljas, et mõned lähedal asuvates haiglates surnud maetud segaste aegade tõttu Tõnismäele.
Ansip jäi kindlaks, et lõppkokkuvõttes on pronkssõduri näol tegemist küllalt kena hauatähisega ja tema koht on päris kindlasti surnuaial.
Eraomand on kaitstud
Kui enamik inimesi sai aru, et selline küsimuste esitamine on harukordne võimalus ning et küsida on ikkagi mõtet eeskätt paljusid inimesi puudutavaid küsimusi, pidasid mõned korduvalt vajalikuks käsitleda ka eriti kitsaid teemasid, nagu taksonduse doteerimise võimalikkus Eesti riigis ja puuetega inimeste olukord.
Juttu oli ka turvalisusest maapiirkondades, küsiti, kuhu jäi Eesti Vabariigi aegne kuld ja miks ei nõuta tagasi presidendi ametiraha.
Andrus Ansip ilmutas kindlameelsust, vastates eraomandi puutumatust puudutavatele küsimustele, tuues nn sundüürnike eestkõnelejale vastuväite, et õigusjärgsetele omanikele tuli tagasi anda see, mis neilt ülekohtuselt ära võeti.
Küsimusele, kas eramaal olevat võib pildistada, vastas Ansip, et kui see paistab kaugele välja, siis võib, kuid eraellu sekkuda ei tohi. ?Kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest. Eramaal toimuvat mõrva lausa peab pildistama, magamistoa aknast sisseronimine aga pole lubatud,? ütles Andrus Ansip.
Kogu kahju heastada ei õnnestu
Peaminister avaldas arvamust, et kogu eesti rahvale tekitatud kahju heastada ei õnnestu. Ta rääkis, et Stenbocki majas on riigivanemate saal, mis paneb teda alati ekskursioonidele rääkima, et üle 400 Eesti ohvitseri lasti 1941. aastal lihtsalt maha.
“Riigikogus on kommunismi kuriteod hukka mõistetud, nagu on seda teinud ka Euroopa Parlament,? kinnitas Ansip. “Tehtud kurja heastamine pole aga täies mahus võimalik.?
Peaministri sõnul pole Eestil mõtet ennast jätkuvalt alandada ka Pätsi ametiraha tagasi nõudes. “See peaks nüüd olema juba Venemaa-poolne huvi see ametiraha Eestile tagasi anda. Meil endil pole aga mingit mõtet pidevate alandamistega ennast väsitada,? leidis peamister, et otstarbekam on käega lüüa ja lihtsalt eluga edasi minna.
Parlamendi sünnipäevale tulnud inimestele jagati lahkesti Riigikogu ja fraktsioone puudutavaid materjale. Muu hulgas oli saadaval ka vabaduse käsiraamat, mis mõtestab lahti sõna ?liberalism? ja lubab, et iga üksiku inimese vabaduste ja õiguste ülimuslikkuse tunnustamine oli, on ja jääb meie liberaalide maailmavaatelisuse nurgakiviks.
Istungid on avalikud
Lahtiste uste päeval olid mõistagi lahti ka kõikide fraktsioonide uksed. Mai Treial Rahvaliidu fraktsioonist ütles Vooremaale, et seekord oli kohale tulnud isegi oodatust vähem rahvast, et varasematel aastatel on huvi parlamendi vastu olnud suuremgi.
Kuigi lahtiste uste päev on aastas eriline, on Riigikogu Kantselei infotalituse andmetel kõigil soovijaid võimalus külastada Riigikogu ka muul ajal. Põhjalikumaks Toompea lossiga tutvumiseks saab tellida 30-45 minutit kestva ekskursiooni. Inimestel on võimalik külastada ka Riigikogu hoones asuvat e-saali, mis pakub interaktiivse võimaluse parlamendi tööga tutvumiseks. Matkemängus osaleja ehk virtuaalne parlamendiliige saab läbi teha seaduse menetlemise etapid, alustades esimesest lugemisest ning lõpetades lõpphääletusega. Matkemängus järgitakse ka kõiki Riigikogu protseduurireegleid nagu päevakorra kinnitamine, ettepanekute ja küsimuste esitamine, hääletamine ja esinemine sõnavõtuga. E-saali kasutamiseks on vajalik eelregistreerimine.
Lisaks eelpool mainitule on võimalus jälgida Riigikogu tööd ka istungisaali külalisterõdult.
JAANIKA KRESSA