Andrus Ansip: Kui isekus võidab, siis solidaarsus kaotab

Neljapäeval külastas Jõgevamaad kauaaegne peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kes rääkis Vooremaale nii teda ärevaks tegevast Eesti sisepoliitikast kui ka meie ootustest-lootustest Euroopa Liidus.


„Loomulikult on mul kõige rohkem hingel see, mis Eestis praegu toimub,” tunnistab Ansip kohe meie jutuajamise algul. „Tegelikult meeldiks nii mulle kui ka ilmselt paljudele eesti inimestele kõige rohkem see, kui me ei peaks oma sisepoliitikast sellises kontekstis rääkima nagu täna räägime.”

Tema sõnul on Eestis viimasel ajal liiga palju hüsteeriat. „Ühed, kes on selle tekitanud, on hiljem selles süüdistanud hoopis teisi, millega iseenesest manipuleeritakse rahvast. Ning kahjuks on sellel ka oma kandepind olemas. Seepärast ei julge mõnedki inimesed enam välismeediale intervjuusid anda, kartes ise pärast süüdlaseks jääda. Kuid info levib ometi ja paljud inimesed ei saa kahjuks aru, kuidas tänapäevane infoühiskond toimib. Uudised levivad kiiresti igast maailma nurgast, ilma et keegi peaks neid kuhugi ette kandma,” räägib eurovolinik Ansip.

Riigi mainega ei riskita

Siinkohal selgitab Ansip seda Le Peni näite varal. „Prantsuse poliitiku Eesti külastamise õhtul vaatasin Pariisis telerit ning Le Pen oli pildil igas kanalis oma hea tuju või akvalangisti märgiga, nagu ta prantsuse meediale ise selgitas. Millegipärast laskis Le Pen aga oma fotod ja videod hea tuju märgiga kiiresti eemaldada, sest ta ei saa oma erakonnast saata välja valgete ülemvõimu märke. See pole mõeldav. Seda ajal, kui ta on püüdnud oma erakonda muuta järjest enam parketikõlbulikuks. Le Pen on viimasel ajal kõvasti vaeva näinud, et oma erakonna mainet parandada. Sest kõik need EKRE sümbolid leidsid kajastamist prantsuse meedias ja kokkuvõttes rikuti selle külaskäiguga vaid vastastikuseid suhteid.”

Aastaid peaministriks olnud Ansip ütleb, et praeguse valitsuse maines on vale süüdistada ainult EKRE-t. Samasugune vastutuskoorem lasub ka Keskerakonnal ja Isamaal.

„Erakonnaga võidakse riskida kui keegi soovib, aga riigi mainega ei saa riskida. See on liiga kallis ja seda õigust ei saa valijad anda.”
Ansip ütleb, et ta pole nõus väitega, et EKRE esindab 100 000 tõrjutud inimest, kellel pole kunagi olnud väljapääsu valitsusse.

„EKRE on ju perekond Helme kaaperdatud kunagine Rahvaliit. Ma omaaegse peaministrina tean, et ka minu juhitud koalitsioonis on olnud Rahvaliit. Kusjuures toonase Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani juhtimisel töötati välja Euroopa kõige edumeelsem ja efektiivsem pandipakendi süsteem. Rahvaliitlased ei olnud tõrjutud inimesed, nad teostasid võimu ja tegid seda hästi. Oma 16 aastase jooksul kuulusid nad valitsusse kaheksal aastal.

Aivar Sõerd oli Rahvaliidu rahandusminister, kes ajas vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Aastatel 2006–2007 suutsime reservi panna üle kuue miljoni krooni ja Sõerd tunnistati maailma kõige paremaks rahandusministriks. Nii ei saa öelda, et EKRE toetajad on tõrjutud inimesed.”

Tehtut tagasi ei pööra

Ansip selgitab, kuidas sotsid kaotasid Lõuna-Eestis ära umbes 50 000 oma toetajat. Peaaegu pooled ja sellele on tema sõnul lihtne seletus.

„Massilise piirikaubanduse tekkimine kahjustas kõige enam just Lätiga piirnevaid maakondi. Sest viiskümmend kinnipandud külapoodi ei asunud mitte kusagil Harju- või Raplamaal, vaid need pandi kinni Lätiga piirnevates maakondades. Arutul õlleaktsiisi tõstmisel olid väga hävitavad regionaalpoliitilised tagajärjed. Praegu sunnib EKRE uut valitsust tunnistama, et see oli väga suur viga. Kuid ega tehtu tagasipööramine niisama endist olukorda ei taasta. See ei ole nagu elektrilüliti, et panen voolu tagasi,” toob Ansip lihtsa näite.

Endise peaministri kinnitusel oli see ebaõnnestunud eksperiment, aga riigiga ei saa eksperimenteerida. „Elu kinnitab ikka, et ühe asja lõhkumine käib kiiresti, kuid selle taastamine ja ülesehitamine on vaevarikas töö.”

Ansip ei nõustu arvamusega, et praeguse koalitsiooni sünd oli protest Reformierakonna vastu. „Reformierakond sai valimistel 34 kohta ja oli võitja. Kui küsida, kas oleksime saanud pärast valimisi midagi teistmoodi teha, siis jah. Alati saab midagi teisiti teha. Kuid olgem realistid: Kaja Kallas võinuks seista kasvõi pea peal, ikkagi poleks ta kuidagi suutnud vaigistada Jüri Ratase soovi hoida kinni peaministri toolist. Sest Reformierakonnal valimiste võitjana polnud lihtsalt võimalik pakkuda Ratasele peaministri tooli. Ja mille eest? Teades, mis on riigis vahepeal juhtunud. Riigi rahanduse olukord pole roosiline.”

Digituru avanemine

Rääkides Euroopa Liidust, on Ansipi sõnul meie saadikute puhul olulised hoiak ja meelelaad. „Peame oma tegevusega hoidma Euroopa Liidu ühtsust. Kui isekus võidab, siis solidaarsus kaotab. Euroopa Liitu toetab 88 protsenti Eesti inimestest, kes leiavad, et meie kuulumisest liitu on sündinud kasu. See pole pettekujutelm, vaid reaalsus.

Eestis on sisemajanduse kogutoodang kasvanud võrreldes 1993. aastaga 17 korda, Euroopa Liidus 2,4 korda. Ei ole mitte ühtegi teist Euroopa riiki, kus majanduskasv on olnud nii kiire. Ja just tänu Euroopa Liidule oleme saanud suhtarvult teha kõige rohkem investeeringuid,” selgitab Ansip.

„Viimasel neljal ja poolel aastal olen tegelenud Euroopa ühtse digitaalse turu loomisega. Selle ajaga oleme suutnud maha kiskunda turu arengut takistanud tegurid. Meil oli varem 28 väikest turgu, millele kulus 415 miljardit eurot aastas. Nüüd on need piirid maha võetud. Sellepärast arvan, et minu viis aastat on päris hästi läinud, esitasime selle aja jooksul 30 erinevat ettepanekut, millest 28 puhul oleme kokkuleppele jõudnud.”

Ansip loetleb seejärel digitaalseid takistusi, mis viimase viie aasta jooksul on maha võetud. Näiteks neti blokeerimisevastane reegel, mis võimaldab nüüdsest kõiki sidevahendeid Euroopas vabalt kasutada. Praegu tundub see loogiline, aga 2013. aastal oli see väga levinud.

„Euroopas on kasvanud terve põlvkond, kes mäletab kõrgeid rändlustasusid. Õnneks on see nüüd läbi. Suutsime need kaotada, kuigi mitmed riigid seda hea meelega ei soovinud.

Eesti inimeste andmekasutus, kui nad viibivad mõnes teises Euroopa Liidu riigis, on võrreldes 2014. aastaga kasvanud 111 korda! Kuid ka Euroopa on hinnatundlik, seal on see kasv olnud 37 korda. See näitab, milline barjäär valitses varem inimeste ligipääsul informatsioonile.

Me oleme suutnud kokku leppida digitaalse sisu kaasaskandmise lubatavuses. Varem oli nii, et kui inimesel oli ligipääs erinevatele digitaalsetele ülekannetele, siis teise riiki reisides võis ta need õigused kaotada. Kuid alates möödunud aasta aprillist kehtib see juurdepääs ühtviisi kõikides liidu liikmesriikides. Need on suured läbimurded digiturul,” räägib Andrus Ansip.

„See oli puhtalt praeguse komisjoni algatus. Selliste takistuste kõrvaldamisest on võitnud iga inimene. Ja selles valdkonnas tahan ka jätkata, kuid mind valitakse tagasi europarlamenti,” lisab Ansip.

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus