Ametnike tööst sõltub suuresti seegi, kuidas inimesed suhtuvad oma riiki. Uuring, mille viis riigikantselei tellimusel läbi AS Emor detsembris 2005, näitab, et elanike rahulolu ametnike tööga on kasvanud. Uuringu sihtrühmaks oli 500 Eesti elanikku vanuses 15?74 aastat.
67 protsenti elanikest leiab, et ametnikud on asjatundlikud ning tegutsevad professionaalselt ja tulemuslikult. Ametnike asjatundlikkusega ei ole rahul 20 protsenti elanikest.
Jõgeval reeglina rahul
Uuringust selgub, et väikelinnade elanike hinnang on positiivsem kui suurlinnade ning alevike ja külade elanikel. Ka Jõgeval näitas eilelõunane kiirküsitlus asjade üsna head seisu.
?Ühtki kaebust meie peale pole tehtud, ju siis ollakse rahul,? ütles maavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Aime Meltsas. ?Tagasiside inimestelt, kes meie juures käinud, on positiivne. Rahul ollakse kiire ja palju infot pakkuva teenindamisega.? Kui vastuvõtule tulles ollakse veel pisut hirmul, siis lahkudes enamasti üllatunud meeldivast vastuvõtust, lisas ta. Sotsiaalosakonda külastab päevas keskmiselt paarkümmend inimest.
Linnavalitsuse sekretäri laua juures ?tabatud? linnakodanik arvas, et ametnike tööga võib üldiselt rahule jääda. ?Ametnike teenus on viimasel ajal tõepoolest paranenud.? Olles ka ise ametnikuleiba maitsnud, lisas ta, et ametnike suhtumist kodanikesse mõjutab muuhulgas see, kuidas kodanik ametnikku suhtub.
Jõgeva linnavalitsuse sekretär Merle Meitus tunnistas, et kaudselt saadud tagasiside inimestelt on valdavalt halvapoolne. ?Ega otse keegi seda ütlema ei tule. Samuti ei märgata head. Räägitakse enamasti vaid siis, kui midagi on halvasti.?
Sekretär julgustas inimesi sagedamini linnavalitsusse pöörduma. Tema sõnul tullakse praegu alles n-ö viimase häda korral, samas saaks probleeme lahendada edukalt juba nende tekkimisel.
Üks anonüümsust soovinud Jõgevamaa vallasekretäre: “Meil on siiski probleem, et tunneme üksteist, st väikese koha sündroom – kui vahel püüad selgitada, et küsimus ei ole meie pädevuses, tekib pahandusi. Aga kuna inimesi ja arusaamu on erinevaid, siis on ka virisemist. Paljud inimesed ei soovigi probleemi süüvida, vaid ainult kuulavad suust suhu liikuvat infot. Kui tullakse otsesest allikast informatsiooni küsima, saab palju arusaamatusi ka selgemaks.”
Eile Aia tänaval küsitletud vene keelt kõnelev naisterahvas väljendas riigiametnike töö suhtes rahulolu, öeldes, et talle meeldib ametiasutustes asju ajada.
Samas küsitletud meesterahvas pidas küsimust kodanike rahulolust ametnike tööga liiga üldistavaks. ?Nagu on häid ja viletsaid ajakirjanikke, on ka häid ja halbu ametnikke.?
Delfis kurjemad kommentaarid
Nii roosiline seis tervikuna siiski pole, piisavalt on neidki, kelle arvates ei peegelda uuring tegelikkust ning ametnike töö jätab soovida. Mõned tüüpilisemad kommetaarid internetiportaalist Delfi, kusjuures sugugi mitte kõige kurjemad:
“Emoril jäi lisada veel vaid, et 67% küsitletutest olid riigiametnikud.”
“Täielik jama! Tööd neil pole, munevad kogu aeg ja kompetentsed nad ka pole. Käisin viimati x-asutuses, ruumis istus 3 – 4 inimest, kõik jõid kohvi. Toas oleva laua taga istus väike laps, kes joonistas, paberiprahti ja pliiatseid kõik kohad täis. Ametnik (lapse vanaema vist?) kirjutas mulle tollesama laua nurgal vajaliku paberi. Ülejäänud seltskond jõllitas mind kohvitasside tagant, nu nad ei saanud ju oma külajutte edasi ajada, ma vist segasin.”
“See ametnike jada on niivõrd kirju, et sinna mahub kõikvõimalike omadustega inimesi. Inimlikumad on enamasti karjääriredeli alumises osas, kel ei ole erilisi ambitsioone edasi pürgida. Aga leidub ka kõikvõimalikke t?inovnikke. Kes julgeb väita, et Eesti Vabariigis sellised ei ole? Riigikoguski on selliseid, kes kardavad rahvaga kohtuda (luukered ja muud mustad teod ja must südametunnistus). Kas ma eksin? Parandage mind, kui midagi on valesti öeldud!”
“Mõnes vallas on ühes kabinetis äärmiselt tore sotsiaalnõunik ja teises kabinetis tõeline fuuria elanikeregistrisse sisse kirjutamiseks.”
Abivalmidus ja viisakus
73 protsenti elanikest leiab, et ametnikud on klientide vastu abivalmid ja viisakad ning vastavad küsimustele arusaadavalt ja põhjendavad otsuseid. Ametnike abivalmiduse ja viisakusega ei ole rahul 17 protsenti vastajaist.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev ütles, et inimeste rahulolu ametnikega sõltub teeninduskultuurist. ?Meie siin linnavalitsuse linnapeast kuni koristajani välja oleme teenindajad, mitte mingid suuremad või väiksemad ülemused. Klient ei peaks aga mitte niivõrd kuningas kui just partner olema,? rääkis Svjatõ?ev. ?Mõned meie töötajad on head teenindajad, teised mitte nii head. Teeninduskultuur on küll õpitav, kuid mingi alge ja valmisolek teenindustööks peab inimesel ikkagi olema.”
Jõgevamaa Tööhõiveameti direktori kt Helen Mangusel oli konkreetne näide rahulolust ametnike tööga varnast võtta. ?Tänavu korraldatud testost, mille käigus mitukümmend inimest hindasid klientidena tööhõiveametnike tööd, tõstis Jõgevamaa ameti Eesti 16 hulgast kolmandale kohale,? ütles Manguse. Ka ise töötu olnuna teab ta nüüd ehk paremini, mida kliendid ametist ootavad, lausus ta.
Oodatakse rohkem sõltumatust
60 protsenti elanikest leiab, et ametnikud on usaldusväärsed, tegutsevad ausalt, erapooletult ja läbipaistvalt. 26 protsenti vastajatest arvab aga vastupidi.
Rahvas ootab ametnikelt ka poliitilist sõltumatust ning siin on seis kehvem. 29 protsenti elanikest leiab, et ametnikud on poliitiliselt sõltumatud, 39 protsenti hindab ametnikke poliitiliselt sõltuvaiks. 36 protsenti vastajaist ei ole osanud siin oma hinnangut anda.
Vähem peavad ametnikke poliitiliselt sõltumatuks väikelinnade ja Tallinna elanikud, rohkem teiste suuremate linnade, alevike ja külade elanikud.
Veidi enam kui pool vastanuist ootavad ametnikelt teiste inimestega võrreldes kõrgematele eetilistele nõuetele vastamist, samuti suuremat poliitilist neutraalsust.
Mullusest paremini
Oluline on see, et võrreldes eelmise aastaga on elanike hinnang ametnike asjatundlikkusele muutunud viie protsendipunkti võrra positiivsemaks.
Need, kel on olnud värske kokkupuude ametnikuga, on oma hinnangus tunduvalt positiivsemad kui need, kelle kokkupuude ametnikuga toimus umbes kuu tagasi, tulemused vastavalt 79 protsenti ja 61 protsenti. Kindlasti on siin arenguruumi veelgi.
JÜRI LEESMENT
ANDRES LOORAND
