“Me jagame ka tunnistused, kus kirjas, mitu tundi üht või teist ametitarkust õppimas käidi” lubas Põltsamaa Ametikooli direktor Viive Kibena, kes teisipäeval samas õppeasutuses toimunud maakonna koolidirektorite nõupidamisel kutse-eelse eelkoolituse projekti tutvustas.
Põltsamaa Ametikool on huvitatud koostööst üldhariduskoolidega ning pakub sealsetele õpilastele võimalust viia end Põltsamaal õpetatavate erialadega kurssi.
“Me oleme valmis korraldama kursusi kuni 20-liikmelistele õpilasrühmadele. Kõige meelsamini jagaksime ehituse, kokanduse ja autoremontimise alaseid algteadmisi. Nende ametite õppimine on meie kutseõppeasutuses eriti populaarne. Samuti saame kooliõpilastele põllumajandusalaseid kursusi korraldada. Kursuste läbiviimisel arvestame igati õppurite endi huve, sest on tähtis, et soov ja motiiv õppimiseks oleks tugev. Kursustele võivad tulla mitme vanuseastme õpilased. Mõne ameti aabitsatõdesid võib hakata selgeks tegema näiteks juba viiendas klassis, sest siis on hiljem elukutsevalikul seisukohad selgemad,” rääkis Kibena.
“Üldhariduskoolil, kus ollakse meie kursustest huvitatud, tuleb sõlmida Põltsamaa Ametikooliga koostööleping. Ametikool lahendab ka kursuste korraldamisega seotud rahastamisküsimused. Sõidukulud kannavad loodetavasti kohalikud omavalitsused, kes meie koolis käivitatud ettevõtmisi varemgi tublisti toetanud on,” märkis direktor.
Uue õppimisvõimaluse teemadel esitati Viive Kibenale ka mitmeid küsimusi. “Mis saab, kui Jõgeva Ühisgümnaasiumist soovib näiteks paarkümmend noormeest kokanduskursustele tulla,” tundis huvi kooli direktor Jüri Toit. “Mõistagi on sellise huvi tekkimine teretulnud ja oleme kindlasti nõus vastavat kursust korraldama,” vastas Kibena.
“Ühtlasi on üldhariduskoolide õpilased ja õpetajad meile alati ka ekskursioonidele oodatud. Tutvustame koolimaja, õppelaboreid, ühiselamut ning vaba aja veetmise võimalusi,” lisas ta.
Mõttevahetusel selgus, et Jõgevamaa üldhariduskoolid on koostööks Põltsamaa Ametikooliga juba varemgi võimalusi otsinud. “Meil endal puuduvad kaasaegsed võimalused poistele tööõpetuse õpetamiseks. Seetõttu toimuvad need tunnid Põltsamaa Ametikoolis,” ütles Lustivere Põhikooli direktor Malle Tuur.
Ettekandega tegi ka haridus- ja teadusministeeriumi kutseharidustalituse juhtaja Kalle Toom, kes muu hulgas märkis, et praegu on Eestis 20 000 põhihariduseta noort.
Viive Kibena märkis, et Põltsamaal on sellistele noortele hariduse andmiseks juba kogemused olemas. “Viis-kuus aastat tagasi käivitasime koos Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Põltsamaa linnavalitsuse ja Põltsamaa vallavalitsusega eelkutseõppe projekti ning pakkusime õppimisvõimlust põhihariduseta jäänud noortele, kes vähemalt 17-aastased. Põhiharidust hakkasid nad omandama Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kaugõppeosakonnas. Ise hakkasime neile kokandusest, põllumajandusest ja autode remontimisest kutsealaseid teadmisi jagama. Meeles on tore seik, kus noormehed algul kokandustarkusi omandamast tõrkusid. Kui aga ütlesin, et iga soliidne mees oskab oma naisele pannkooke küpsetada, muutus noorhärrade õppimistuhin sedavõrd suureks, et nad lausa kippusid pliidi juurde.”
Põhikool võib pooleli jääda erinevatel põhjustel. Ühel õpilasel on käitumisraskused, teisel majanduslik olukord, kolmandal vastuolud õpetajatega. Sellistele noortele peab andma võimaluse taas õppima hakata. Kui nad koos põhihariduse omandamisega saavad ka kõige olulisemad teadmised ühe või teise ameti õppimiseks, on neil võimalus seda eriala hiljem põhjalikumalt õppida või ka vastavas valdkonnas lihtsamat tööd leida, ” rääkis Viive Kibena.
Praegu õpib Põltsamaa Ametikoolis põhihariduseta noortest moodustatud kolm õppegruppi. Kaheksandas klassis õpitakse põllumajandust, ühes üheksandas klassis kokandust ja teises autode remontimist.
JAAN LUKAS
