Algus 2. aprilli Vooremaas
Kui Eestis kujutab noorsootöö endast täiesti eraldi valdkonda, siis Ameerikas on see lihtsalt üks osa kogu ühiskonna elust, kus noor on keskseks tegelaseks. Ameerikas on seatud eesmärgiks, et noor inimene teaks, kuidas toimib riik ja ühiskond; et tal oleks riiki ja ühiskonnaelu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida ning et ta tunnetaks positiivses tähenduses oma mõjujõudu. On võetud seisukoht, et kui noor areneb, siis areneb ka teda ümbritsev kogukond.
Hiljuti naasis Ameerika-reisilt seltskond Euroopa noorsootöötajaid, kelle hulgas oli ka Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse juhatuse esimees Heidi Paabort.
Paabortile meeldis Ameerika kohaliku omavalitsuse valitsemiskorraldus, sest kohalik võim ei ole seal politiseeritud.
Kui meil valitakse kohalikesse volikogudesse parteide esindajaid, siis seal valitakse üheksa-kümme aktiivset liiget, kes abistavad täitevvõimu juhti tema igapäevatöös. Iga volikogus esindatud inimene vastutab ühe kindla valdkonna eest. Eestis on aga enamasti nii, et kui opositsioonis olev osapool teeb igati mõistliku ettepaneku, siis koalitsioon on sellele tingimata vastu, sest ettepanek tuli ju “vale” poole pealt. Apoliitilises volikogus niisugust kemplemist ei tunta. Selline lähenemine, kus tõstatatud probleeme saab ilma poliitilise võitluseta kohe lahendama asuda, on väga mõistlik ja aitab kõigil väärtuslikku aega kokku hoida.
Lapsevanemad kaasatakse õppetöösse
Kui Eestis tegelevad kooliprobleemidega omavalitsused, siis seal lahendavad koolidega seotud küsimusi maakonnavalitsused. Ameerikas on koolitöö korraldatud selliselt, et osariigi haridusministeerium annab ette miinimumstandardid, mille põhjal lapsevanematest koosnevad hoolekogud koolide õppekavad koostavad.
Õppekavade põhjal otsustatakse koolide rahastamise vajadus. Raha selleks saadakse maksudest. Ühes noortejuhtide poolt külastatud omavalitsuses oli hoolekogu ettepanekul lisatud selles osariigis mõnedele müüdavatele toodetele kuus protsenti maksu, mis laekus otse kohaliku omavalitsuse kassasse. Saadud raha eest oli võimalik sinna uus koolimaja ehitada.
Kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel toimib väga tihe koostöö, sest omavalitsuses ollakse huvitatud sellest, et noored saaksid kohalikus koolis hea hariduse ja et nad tahaksid seal õppida. Heidi Paaborti sõnul külastasid nad ühte Florida osariigi kooli, kus õpivad peamiselt nn latiinod ehk Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu noored. Paljud sealsed õppurid on pärit vaesematest peredest ning seetõttu on kool nende jaoks lausa meelelahutusasutus. Sest kui laps saab koolis kaks korda päevas korralikult süüa ning viibida puhtas ja valges ruumis, siis ta tegelikult ei tahagi sealt ära minna.
Heidi Paabort avaldas arvamust, et eks Põltsamaa noortekeskuse külastajate hulgaski on neid, kellel on seal oluliselt paremad tingimused kui kodus, ning seal saavad nad olla ka koos sõpradega. Kõnealuses Florida koolis on ametis ka just latiinodega tegeleva MTÜ liikmeid. Need inimesed panevad tähele kõike, mis klassiruumis toimub, ning nad toovad endaga kaasa n-ö otseallikast saadud teadmisi. Kui näiteks füüsikatunnis osaleb lapsevanem, kelle töö on füüsikaga seotud, siis aitab see noortele seda ainet hoopis paremini mõistetavaks ning ka huvitavamaks muuta. Samuti on lastele põnev, kui muusikatundi tuleb õpetajale abiks mõni muusikaga tegelev lapsevanem. Pealegi vajavad sealsed õpetajad rahvuslikult kireva kooslusega klassidesse toetavaid ja abistavaid inimesi. Nii püüavad MTÜ-de esindajad erinevate programmide abil nende koolide õppe- ja kasvatustööd paremaks muuta.
Õpilasi toetatakse erakorralistest maksudest saadud rahaga
Põltsamaa noortekeskuse juhi sõnul on inimesed Eestis võtnud noortega seotud tegevuste suhtes hoiaku, et see või teine noortetegevus puudutab ainult hariduse või noorsootöö valdkonnas töötavaid inimesi.
“Meil siin Eestis tuleb aru saada sellest, et me ei toeta mitte kooli, vaid seal õppivaid noori. Floridas, kus kaupadele kuus protsenti maksu juurde lisati, kohalikud elanikud selle üle ei nurisenud, sest nad teadsid, et see maksuraha läheb otseselt nende laste toetuseks. Sealses kogukonnas peetakse oluliseks, et laps saaks kohalikust koolist hea hariduse ning et tema esmavajadused oleksid rahuldatud.
Neil pole sellist sotsiaalsüsteemi nagu Eestis. Kui seal noor inimene koolist välja langeb, siis on ta ühiskonna jaoks kadunud hing, sest ta pole enam kusagil arvel. Samas võib seal täiesti selgelt märgata erinevat suhtumist noortesse selles mõttes, et kui koolitunnist eemaldatakse heleda nahavärviga noor, siis temal tuleb õppetööst eemal olla paar tundi, aga “värvilisele” õppurile võib koolitunnis osalemise keeld kehtida kuni kaks nädalat.
Nüüd on hakatud rohkem tähelepanu pöörama sellele, et senisest tõsisemalt tuleks uurida põhjusi, miks noor inimene koolitunnis ebaadekvaatselt käitub, mitte püüda teda kohe teiste seast kõrvaldada,” jutustas Põltsamaa noortejuht.
Väga huvitavaks kujunes Pensacola meediakallakuga kooli stuudio külastamine, kus õppuritel on võimalus olla intervjueeritav, helitehnik, kaameramees ning režissöör.
Ka külalised said neid rolle proovida ja Heidi sõnul meeldis tal kõige rohkem kaamera taga olla. Tal tuli mõte, et ka Põltsamaa noortekeskuses võiks projektipõhiselt niisugust võimalust pakkuda.
“Tipsid” ja maksuvabad kaubad elu tavapärane nähtus
Heidi Paaborti sõnul said nad kolmenädalase Ameerika-reisi jooksul viibida kõigis neljas aastaajas: kevades, suves, sügises ja talveski. Ka loodus on Ameerikas olenevalt osariigi asukohast erinev. “Kui me läksime New Yorki, siis tundus see mulle meedias nähtu ja kuuldu põhjal tuttav. Ehkki ka teised külastatud paigad polnud tänu meediale päris tundmatud. Kõigis linnades, peale Pensacola, andsid tooni kõrghooned. Väikelinna elanikuna hakkas mulle silma, et Washington on äärmiselt puhas ja roheline linn, kus puudub suurlinnale omane tunglemine. Samasugust tunnet kogesin Seattle’is, mis jättis väga kena ja euroopaliku mulje. Kui Eestis räägitakse palju sellest, et ameeriklased on kimpus liigse kehakaaluga, siis mina seda seal tähele ei pannud. Pigem võis eri paikades elavate inimeste vahel märgata nende rahvuslikust taustast tulenevaid erinevusi.
Järgneb nädala pärast
i
TOOMAS REINPÕLD
