Ameerika noori kasvatatakse aktiivseiks kodanikeks

Kui Eestis kujutab noorsootöö endast täiesti eraldi valdkonda, siis Ameerikas on see lihtsalt üks osa kogu ühiskonna elust, kus noor on keskseks tegelaseks. Ameerikas on seatud eesmärgiks, et noor inimene teaks, kuidas toimib riik ja ühiskond; et tal oleks riiki ja ühiskonnaelu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida ning et ta tunnetaks positiivses tähenduses oma mõjujõudu. On võetud seisukoht, et kui noor areneb, siis areneb ka teda ümbritsev kogukond.

Hiljuti naasis Ameerika-reisilt seltskond Euroopa noorsootöötajaid, kelle hulgas oli ka Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse juhatuse esimees Heidi Paabort.

Reis Ameerika Ühendriikidesse vältas kolm nädalat.

“Tegemist oli rahvusvaheliste ekspertide vahetusprogrammiga. Selle programmi raames pakuvad Ameerika suursaatkonnad erinevates riikides  oma riigi valitsusele  välja kandidaate, kes võiksid sellest programmist osa saada. Programmi kandideerida pole kellelgi võimalik. Noorsootöötajate delegatsiooni koosseisus külastas Ameerika Ühendriike 15-liikmeline rühm erinevatest Euroopa riikidest pärit inimesi,” rääkis Paabort. 

Noortejuhist riigijuhtideni

Põltsamaa noortekeskuse juhi sõnul on meil Eestis tekkinud ettekujutus sellest, et haridus- ja noorsootöötajad on põhiliselt naised. Mujal maailmas see nii ei ole ja ühel rahvusvahelisel noortejuhtide foorumil oli Heidi üks vähestest naisesindajatest. Heidi sõnul peab keegi lihtsalt märkama, et inimene teeb ühes või teises valdkonnas midagi olulist ning positiivset. See programm, mille raames ta Ameerika Ühendriike külastas, hõlmas noorsootöötajaid.

Programmist tulenevalt võis sellesse seltskonda kuuluda inimesi alates tavapärastest noorsoojuhtidest kuni riigijuhtideni välja. Näiteks Taanist kuulus reisiseltskonda sealne parlamendi liige, kes kureerib noorsootööd. Heidi sõnul oli tema jaoks huvitav tõsiasi, et kui tavaliselt ollakse harjunud noorsoo valdkonnas koostööd tegema n-ö vana Euroopa riikidega, siis seekord kuulusid reisiseltskonda Bulgaaria, Makedoonia, Bosnia, Ukraina, Armeenia ja teiste Ida-Euroopa riikide ja endise NSVL liiduvabariikide esindajad. Rühma kuulusid ka esindajad Hispaaniast, Taanist, Soomest.

Heidi parimaks sõbraks kujunes reisi jooksul Makedoonia esindaja, kes pälvis eelmisel aastal Makedoonia valitsuselt riigi kõige mõjukama naise tiitli.

“Aga reisil olime me kõik päris tavalised inimesed, olenemata meie ametialasest positsioonist kodumaal,” rõhutas ta.  Makedoonias ei toimi veel noortekeskuste süsteem ja seda riiki Ameerika reisil esindanud inimene tahaks tulla Eestisse kogemusi saama. Heidil tekkis hea kontakt ka Taani ning Hispaania noortejuhtidega ja tema sõnul jätkub nende inimestega suhtlemine ka pärast reisi. Põltsamaa noortejuht usub, et kui emotsionaalne suhtlemine reisikaaslastega vaibub, siis jätkuvad nendega või läbi nende leitud kontaktid teiste noorsootöötajatega. 

Vahemaade tunnetus erinev

Iseenesest mõista oli sellesse programmi kaasamise puhul eelduseks, et osataks inglise keelt. Ameerika on teatavasti rahvaste paabel ja igas osariigis räägitakse inglise keelt erineva aktsendiga. Heidi Paaborti sõnul oli tema jaoks inglise keel kõige vastuvõetavam Minneapolises, kus elab palju skandinaavlasi, kes räägivad inglise keelt eestlastega sarnase aktsendiga.

Tänu reisil tekkinud tuttavatele, on Põltsamaa noortekeskuse juht aidanud teistelgi Eesti noortekeskustel Ameerika noorsootöötajatega kontakte leida.

Igas riigis tegutsev USA saatkond tagas programmis osalenutele lennupileti ja hoolitses selle eest, et kõik enam-vähem ühel ajal samasse sihtpunkti jõuaksid. Noorsootöötajate programm hõlmas viit Ameerika osariiki. Programmi teema oli noorte inimeste otsustusprotsessidesse kaasamine, neile võimu usaldamine ja nende aktiivne kaasatus ühiskonna ellu.

Esimesena lennati Washington DC-sse, sealt liiguti edasi New Yorki, edasi Florida osariiki Pensacolasse, sealt Minnesota osariiki Minneapolisse ning Washingtoni osariiki Seattle’isse. Washington ja New York asuvad Põhja-Ameerika mandri idakaldal ning Seattle läänekaldal, mistõttu reisiseltskonnal õnnestus näha nii Atlandi kui ka Vaikset ookeani.

“Pensacolas paistis hotelliaknast kätte Mehhiko laht. Ujumas me seal küll ei käinud.”

Heidi sõnul on  Ameerikas vahemaade tunnetus hoopis teistsugune kui Euroopas. Kui Eestis mõeldakse tavaliselt nii, et Portugal asub siit väga kaugel, siis Ameerikas on mastaabilt võrreldav vahemaa ühest mandri servast teise. 

Noore tuleviku määrab tema ühiskondlik aktiivsus

Heidi Paaborti sõnul muutis selle programmi tema jaoks huvitavaks asjaolu, et nad nägid Ameerikas tehtavat noorsootööd viies erinevas osariigis. Washingtonis saadi ülevaade sellest, kuidas Ameerikas noorsootöö laiemas plaanis toimib. Kõigi 50 osariigi kohta on olemas noorsootööd koordineeriv organisatsioon, kuid igal osariigil on olemas ministeerium, mille kaudu osariigi siseselt noorsootööd korraldatakse.

Mingisugust noorsöötöö seadust ega ka eraldi ministeeriumi Ameerika Ühendriikides pole. Noorsootöö on seal suunatud noortele vanuses 12-18 eluaastat. Euroopa noortejuhtide delegatsiooni liikmed kohtusid umbes 50 Ameerika noorteorganisatsiooni esindajaga, alustades kirikliku noorsootöö tegijast ja lõpetades kongressi liikmega.

Heidi sõnul nägid nad reisi jooksul n-ö täielikku läbilõiget sealsest noorsootööst. Noortejuhtidele anti ülevaade sellest, milliste programmide kaudu on noorel inimesel võimalik pärast gümnaasiumi lõpetamist toetust saada, et ta jõuaks edasi ülikooli.

Ameerikas on ülikooli kandideerimisel eelduseks, et noore elulookirjelduses peab olema viide tema ühiskondlikule aktiivsusele ja vabatahtlikule tegevusele. Ilma selliste märgeteta CV-s ei alustata ülikooli kandideerida sooviva inimesega isegi mitte läbirääkimisi.

Heidi Paaborti sõnul väärtustatakse Ameerikas tugevalt vabatahtlikku tegevust. “Seda peetakse äärmiselt oluliseks, et noor inimene on nõus vabatahtlikult ühiskonna heaks panustama. Seetõttu ei pea noorsoojuhid seal omavalitsustegelastele selgeks tegema, kui oluline on noorte inimeste kaasatus ühiskonna asjade korraldamisel. Kui noortele sellist võimalust ei anta, siis kerkib küsimus, kes tulevikus ühiskonda edasi arendavad. 

Järgneb järgmise teisipäeva Vooremaas

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus