Algus 2. aprilli Vooremaas
Kui Eestis kujutab noorsootöö endast täiesti eraldi valdkonda, siis Ameerikas on see lihtsalt üks osa kogu ühiskonna elust, kus noor on keskseks tegelaseks. Ameerikas on seatud eesmärgiks, et noor inimene teaks, kuidas toimib riik ja ühiskond; et tal oleks riiki ja ühiskonnaelu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida ning et ta tunnetaks positiivses tähenduses oma mõjujõudu. On võetud seisukoht, et kui noor areneb, siis areneb ka teda ümbritsev kogukond.
Hiljuti naasis Ameerika-reisilt seltskond Euroopa noorsootöötajaid, kelle hulgas oli ka Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse juhatuse esimees Heidi Paabort.
Toiduportsjonid olid Ameerikas küll suured, ent igal pool toidukohtades pakuti spetsiaalseid karpe, millega võis selle osa toidust, mida kohapeal ära ei jõutud süüa, kaasa võtta,” rääkis Heidi Paabort. Sealsele suurele toiduportsjonile on olemas omanäoline seletus, mida nimetatakse „õnnerattaks”: sööja saab portsjonist kõhu täis, toidukohta pidav ettevõtja on õnnelik, et inimene on toidu eest maksnud ja toiduainete tootja tunneb head meelt sellest, et on saanud oma toodangut müüa. Kui sööja ei viska järelejäänud portsjonit minema, vaid sööb selle hiljem ära, on tegelikult kõik osapooled rahul ja õnnelikud. Noorsootöötajad majutati väga headesse hotellidesse ning neil oli võimalus öö ning osa õhtusest ajast veeta eraldi tubades. Heidi Paaborti sõnul olid ühekohalised hotellitoad igati vajalikud, sest erinevast rahvusest inimesed lihtsalt vajavad vahepeal omaette olemise hetki.
Heidile sai osaks meeldiv kogemus, kui üks nende saatjatest, saanud teada, et Heidil on kodus neli last, soovitas talle reisi lõpus kauplust, kust oli võimalik osta maksuvabalt. Põltsamaa noortejuhi sõnul peab selles riigis lihtsalt teadma, kus niisugused kauplused asuvad. Leidub kauplusi, kust saab maksuvabalt osta toidukaupu, ning selliseid, kust saab osta riideesemeid. Samas leidub seal selliseidki kauplusi, kus kaupade hinnad on välja toodud ilma maksudeta, ja inimene peab ise teadma, kui palju maksu ühele või teisele kaubale kassas tasudes lisandub. Ameerikas on täiesti loomulik ja tavapärane, et igal hommikul tuleb hotellitoa koristajale jätta lauale 1-2 dollarit. Igale reisiseltskonna liikmele oli selliste “tipside” jaoks lausa eraldi rahasumma kasutada antud. Niisugune tegevus on selle riigi valitsuse poolt täiesti aktsepteeritud.
Annetamine elu loomulik osa
Põltsamaa noortejuhi sõnul oli programm äärmiselt tihe ja kogu noorsootööd puudutavat informatsiooni järjest vastu võtta olnuks keeruline. Just seetõttu pakuti neile vahelduseks ka meelelahutuslikku programmi. Reisiseltskonnal avanes võimalus vaadata etendust New Yorgi kuulsal Broadwayl. Minneapolises said nad osa maineka profiliiga NBA klubide korvpallimängust, ja Seattle’is tehti kaasa vahva laevakruiis. Seattle meeldis Heidile Minneapolisest rohkem, sest sellel linnal oli teistsugune aura. Suhteliselt pikkade päevade lõpus jäi Euroopa noorsootöötajatele ka mingil määral vaba aega, et kasutada seda kohaliku elu-oluga tutvumiseks.
Heidi sõnul ei olnud nende eesmärgiks vabadel hetkedel oste teha, sest oli mõeldamatu kogu kokku ostetud kraami endaga terve reisi vältel kaasas kanda. Seetõttu külastasid nad mitmeid muuseume. Maailmakuulsast Broadwayst oli Heidil enda sõnul siiski hoopis teistsugune ettekujutus. Tema kujutluse kohaselt pidi see ooperimaja olema suur ja glamuurne, kuid tegelikkuses tuli teatrisse pääsemiseks minna pikas inimeste reas, mahutada end seejärel kitsukesse tooli ning istuda seal, jope või mantel seljas. Ent samas ei vähendanud see tema „Chicago” etendusest saadud elamust.
Suure elamuse osaliseks sai ta ka NBA korvpallilahingut vaadates. Mängu vaheajal torkas Heidile silma, et isegi korvpallimängu vaheaega kasutati noorsootöö tutvustamiseks. Pealtvaatajatele esitleti kahte noort, kes olid saanud NBA stipendiumi. Kõik sellised show’d panevad inimesi suhteliselt heldelt noorte heaks raha annetama. “Kui Eestis tuleb projektide elluviimiseks taotleda raha erinevatest fondidest, siis Ameerikas saadakse suurem osa raha annetustena ettevõtetelt ja inimestelt. Samas teavitatakse inimesi järjepidevalt sellest, milleks nende annetusi kasutatakse. Põltsamaa noortejuht arvab, et Eestis annetatakse vähe ühelt poolt meie küllaltki madalate sissetulekute tõttu, kuid mingil määral ka seetõttu, et inimesed kahtlevad, kas nende poolt annetatud raha jõuab ikka sinna, kuhu jõudma peab. “Kui noor tunnetab, et ta on annetuste läbi midagi kasulikku saanud, on ta ka ise valmis täiskasvanuna oma raha annetama,” lausus Heidi Paabort. Annetatud rahaga ei kaasne ka nii suurt paberimajandust nagu fondidest saadud raha puhul. Kui koolis selgub, et lapsele on hädasti tarvis uusi jalanõusid osta, siis minnakse ja ostetaksegi need annetatud raha eest, ilma suurt bürokraatia kadalippu läbimata.
Ameerika kogemusi saab Eestiski kasutada
Heidi Paaborti sõnul on niisuguse reisi puhul väga keeruline tulla toime ajavahega. Kui tagasilendu Seattle’ist Saksamaale Frankfurti alustati kell kaks päeval, siis pidanuks lennuaega arvestades kohale jõutama kell kaksteist õhtul. Kuid tegelikult oli kell Frankfurti jõudes üheksa hommikul. “Pidevalt selliseid “ajabarjääre” ületades ei saanud organism enam lõpuks aru, millal peaks üleval olema või millal magama, millal sööma või millal töötama, ning millal oleks aeg lasta ajul puhata,” jutustas Heidi Paabort reisiga kaasnenud probleemidest.
Heidi Paabort lausus, et Ameerikas kogetut ja nähtut on võimalik ka siinses noorsootöös kasutada, ning ta peab enda kohuseks Ameerikast saadud teadmisi ja kogemusi ka Eestis noortetöös rakendada.
Heidi Paabort ütleb, et tahaks võimaluse korral kindlasti Ameerikasse tagasi minna. “Seekordne reis oli siiski tööga seotud. Puhkusereisijana tahaksin näha Ameerika Ühendriikide keskosas asuvaid kanjoneid ja loodusparke, aga samuti Ameerika suurlinnu. Meile anti tulevase Ameerika-reisi puhuks lausa soovitusi. Ehkki me külastasime seekord viit osariiki, nägime sellest suurest riigist ometigi vaid väga väikest osa. Olen valmis väga paljudesse maailma paikadesse reisima, ja kui mulle avaneks võimalus taaskord Ameerika Ühendriike külastada, teeksin seda hea meelega.”
i
TOOMAS REINPÕLD
