Tuleval kolmapäeval on kõik kirjandushuvilised oodatud Betti Alveri muuseumi, kus toimub Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduspäev.
18. septembril 1919 Võrumaal Oe külas sündinud ja 25. märtsil 1994 Rootsis Lundis surnud Bernard Kangro on jätnud jälje eesti kultuurilukku nii kirjaniku, kirjandusteadlase, kultuuriloolase, ajakirjaniku kui ka kirjastajana. Tema looming hõlmab nii luulet, proosat kui ka kirjandus- ja kultuuriloolisi uurimusi. Aastatel 1950-1994 tegutses Kangro ajakirja Tulimuld toimetaja ning Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Nimetatud kirjastuse väljaandel ilmus aga teatavasti lõviosa paguluses loodud eesti ilukirjandusteostest.
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: Eesti külaelu murrangulistel aastatel ja Tartu.
Kangrole pühendatud kirjanduspäev Betti Alveri muuseumis algab kell 11 Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja luuleetendusega, mis, tõsi küll, ei põhine Bernard Kangro, vaid samuti paguluses viibinud luuletajate Kalju Lepiku ja Arno Vihalemma loomingul. Järgnevad Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Janika Kronbergi ettekanne „Katse määratleda Bernard Kangrot“ ning Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ettekanne „Bernard Kangro luule analüüs“. Kronberg toob muu hulgas välja Kangro poolt loodu ja tehtu tähenduse tänapäeval, Muru vaatleb tema luule põhikujundeid ja korduvaid motiive.
Päeva lõpetab tunniajane film „Mälestus sinistes kildudes. Bernard Kangro“, millele eelneb selle autori Vallo Kepi vestlus filmi saamisloost.
„Bernard Kangro kuulus koos Betti Alveriga Arbujate nimelisse kirjanduslikku sõpruskonda,“ ütles Toomas Muru. „Sestap on meil põhjust Kangro sajandijuubeli puhul kirjanduspäeva pidada. Samuti tähistasime mullu ka Uku Masingu 100. sünniaastapäeva: temagi kuulus arbujate hulka.“
i
RIINA MÄGI
