Ülemöödunud reedel, 24. jaanuaril Kuremaa lossis toimunud Jõgevamaa Koostöökoja talveseminaril tehti algust käesoleva aasta lõpuks valmiva uue strateegia koostamisega. Seminarile kogunenud ettevõtjad, kohalike omavalitsuste ametnikud ning kolmanda sektori esindajad said ülevaate Jõgevamaa Koostöökoja strateegia hetkeseisust ning asuti koostama strateegia aluseks olevat SWOT-analüüsi.
Talveseminari sisse juhatades ütles Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm, et tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas kasutada uue rahastusperioodi strateegia vahendeid. “Teatavasti algas 2014. aasta alguses Euroopa Liidus uus rahastusperiood ja meie Leader-meede läheb edasi,” ütles Aive Tamm. “Meil on võimalik ka uuel rahastusperioodil, mis kestab 2020. aastani, Euroopa Liidu vahendeid kasutada.
Kui meie praegune strateegia, mis küll tähtajaliselt on lõppenud, kuid mille tegevusi siiski veel tehakse, on olnud hästi üldine, siis uus strateegia peab tulema palju konkreetsem. Selleks, et see saaks konkreetsem olla, peame alustama SWOT-analüüsi koostamist. Kõik tegevused, meetmed, eesmärgid ja prioriteedid tulevad SWOT-analüüsist.”
Mõtteid koguti juba mullu
Jõgevamaa Koostöökoda on juba teinud algust uue perioodi strateegia koostamisega. 2013. aastal koguti Jõgeva maakonna kolmes piirkonnas mõtteid, mida peaks neis piirkondades paremini tegema. “Läksime detailidesse, konkreetsete asjade juurde, mida on vaja arendada,” ütles Aive Tamm.
Kogutud mõtted toodi välja Lustiveres peetud seminaril, kus arutleti kogukonnateenuste, investeeringute, koostöö- ja noorteteemadel. Kõiki valdkondi, teemasid ja ettepanekuid grupeerides koondati need mõtted ja tegevused üldisematesse valdkondadesse: investeeringud, noored, kogukonnateenused, mainekujundus ja ettevõtlus. “Leiti, et neid viit valdkonda tuleb Jõgevamaal uue perioodi Leader-strateegia raames arendada,” lausus Aive Tamm. “Valdkondadepõhiselt hakkasid koos käima töörühmad. Palusime strateegia töörühmade tegevust ja valdkondade olulisust hinnata ka neil, kes hoolivad Jõgevamaa maapiirkondade käekäigust.” Selleks küsitleti inimesi Kasepää kala- ja veefestivalil ja Palamusel Paunvere väljanäitusel.
Oma olulisemad eelistused tõi välja 90 inimest, arendamist vajavaks valdkonnaks peeti ettevõtlust (34 protsenti), sellele järgnesid noored (28 protsenti) ja investeeringud (20 protsenti). Vähem oluliseks peeti kogukonnateenuste arendamist (11 protsenti) ja piirkonna mainekujundust (seitse protsenti).
Lähtuda tuleb sellest, mis on
2013. aastal viis Jõgevamaa Koostöökoda koos Katrin Rajamäe ja Jako Jaaguga läbi Jõgevamaa arengustrateegia olukorra kirjeldusanalüüsi uuendamise. “Maakonna olemasolev arengustrateegia kirjeldab olukorda, mis oli 2010. aastal,” ütles Aive Tamm. “Me ei saa aga uut strateegiat teha selle baasil, mis oli 2010. aastal, me peame lähtuma sellest, mis täna maakonnas on.”
Kuremaa lossis toimunud talveseminaril jõuti paika panna maakonna tugevuste ja nõrkuste hierarhia. “Valdkonnad, mida arutati ja analüüsiti, olid varasemate strateegiaarutelude käigus välja koorunud,” selgitas Aive Tamm.
Valdkondadeks olid ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste rakendamise, piirkondlike eripärade parem rakendamine ning uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine, sealhulgas kogukonnateenuste arendamisel. “Nende märksõnade keskselt püüdsime mõelda meie maakonna tugevuste ja nõrkuste peale,” ütles Aive Tamm.
Iga töörühma esindaja sai rääkida sellest, mis on olulisemad asjad ning ettekannete põhjal tulid välja tugevused ja nõrkused. Dubleerimise vältimiseks sarnased ideed rühmitati ning järgnenud hääletusel said kõik osalejad paika panna oma eelistused. “Nõrkuste poole pealt välja toodud valdkondade toetamine ja arendamine peab uuel rahastamisperioodil olema kõige prioriteetsem,” ütles Aive Tamm.
Märtsi lõpuks esitab Jõgevamaa Koostöökoda strateegia mustandi põllumajandusministeeriumile. “Selleks hetkeks ei pea see olema veel lõplikult valmis,” selgitas Tamm. “Tudengite keeles võiks see minna eelkaitsmisele, meie enda jaoks peaks aga olema niivõrd valmis, et ise ei oskaks enam midagi seal täiendada. Seejärel ootame komisjonist tagasisidet, et kuidas edasi minna ja mida täiendada või parandada.”
Hääletustulemused
Jõgeva maakonna põhilised tugevused:
1. Turismipotentsiaal (looduslik mitmekesisus, Venemaa lähedus, märgilised kohad, üritused) (57,14 protsenti)
2. Logistiliselt hea asukoht (teedevõrk, raudtee, naabrid) (35,71 protsenti)
3. Tartu lähedus (tööl võimalik käia, teenused) (28,57 protsenti)
4. Tegutsev ja toimiv kolmas sektor (28,57 protsenti)
5. Palju kogukonnakeskusi, piirkonniti aktiivsed kogukonnad (25,00 protsenti)
6. Olemas lasteaiakohad ja koolid kodu lähedal (21,43 protsenti)
7. Olemas toimivad tunnuslaused (Kalevipoeg, külmalinn jne) (17,86 protsenti)
8. Välja kujunenud kolm eriilmelist piirkonda (17,86 protsenti)
Jõgeva maakonna põhilised nõrkused:
1. Killustatus ja koostöö puudumine sarnaste aladega tegelejate vahel (35,71 protsenti)
2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ja madal palgatase (32,14 protsenti)
3. Toitlustus- ja majutusasutuste vähesus (25,00 protsenti)
4. Maakonna maine madal, tugeva märgi puudumine (21,43 protsenti)
5. Ettevõtluse ühekülgsus, ettevõtlike inimeste vähesus (21,43 protsenti)
6. Ürituste vähene järjepidevus (17,86 protsenti)
7. Olemasolevate investeeringute ebapiisav kasutus (17,86 protsenti)
8. Kogukonnateenuste baasrahastuste puudumine (17,86 protsenti)
i
MATI ALEV
