Alusharidus tuleb priiks teha

Meie väikeses riigis valitseb lasteaia kohatasudes enam kui kümnekordne vahe. Miskipärast kipub olema nii, et mida suurem on omavalitsuses koolieelikute osakaal, seda suurema tüki lasteaiakoha kogukulust katavad lapsevanemad.


Sotsiaaldemokraatide ammuseks taotluseks on vabastada lapsevanemad lasteaia kohatasu maksmisest. Et see samm astuda, tuleb leida vajalik raha riigieelarvest. Meie ettepaneku elluviimine aitab esmalt kaasa, et ükski laps ei jääks pere majanduskitsikuse pärast alusharidusest ilma.
On ju alusharidus kogu haridustee põhi ja lahutamatu osa, sest lapse koolieelne areng paneb aluse tema õpi- ja sotsiaalsetele oskustele. Põhikool ja keskkool on priid, koguni kõrgharidus on tasuta – vähemalt neile, kes on usinad ja kelle õpingud mahuvad etteantud aja sisse.
Kirjade järgi käib praegu lasteaias 89 protsenti 3–6-aastastest lastest. Ka kümmekond protsenti alusharidusest kõrvalejääjaid teeb haridusteadlastele muret. Valdavalt on tegu lastega, kes vajavad hiljem koolis õpiabi.
Enamik omavalitsusi on lasteaia kohatasu sidunud kindla protsendiga alampalgast, mis ei tohi olla kõrgem kui 20 protsenti miinimumpalgast. Tõsi, palju on räägitud, et selline sidumine on väär: kui tõuseb alampalk, tõuseb automaatselt ka kohatasu. Tänavu on alampalk 584 eurot kuus. Päris mitu omavalitsust arveldabki lubatu ülempiiril, seda eeskätt n-ö võõraste puhul, kellel puudub vastavas linnas või vallas sissekirjutus.
Osa omavalitsusi küsib kohatasuna konkreetse summa. Paraku ei toeta mitte kõik omavalitsused oma peresid heldel käel. Nii laiutabki lasteaiatasudes rohkem kui kümnekordne vahe ja perede materiaalsele kihistumise kõrval võtab maad paikkondlik ebavõrdsus.
Kõigile mudilastele üle Eesti tuleb luua ühesugune võimalus käia lasteaias, saada kvaliteetset alusharidust õppinud pedagoogide käe all ja süüa kõht korralikult täis. Igas kodus seda paraku ei jagu. See siluks pisutki esimese, teise ja … viienda Eesti eluolu vastuolusid.
Koroonaviiruse tõttu on paljude perede leivateenijad kaotanud töö. Kuna majanduskriisi täit ulatust näeme ilmselt sügisel, siis tuleb neid, kes töö ja sissetulekuta jäävad, kahjuks juurde.
Need on põhjused, miks sotsiaaldemokraatide fraktsioon esitas aprilli lõpus riigikogule koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu, mis kaotab lastevanemate kohustuse tasuda lasteaia kohatasu. Selle asemel saavad omavalitsused riigilt toetust, mis jaguneb vastavalt ühe või teise koha laste arvule ja vanusele, lasteaia majandamiskuludele jne. Täpsemad jaotuspõhimõtted seadustab valitsus oma määrusega.
Lõppeval õppeaastal omandab meil alusharidust 66 330 last, kelle kohatasu korvamine nõuab riigieelarvest umbes 40 miljonit eurot. Tõtt öelda peaks riik võtma enda kanda ka lasteaialapse toidukulu, mis samuti tasandaks ühiskondlikku ebavõrdsust. Aga katsume astuda sammhaaval, nagu praegu on kombeks öelda.
Meie eelnõu peaks riigikogu täiskogu ette jõudma juuni alguses. Selle kiire seadustamine on eriti aktuaalne just nüüd, kui majandusraskused hakkavad rõhuma lastega peresid. Et Eesti ühiskond tuleks kriisist tugevana välja, tuleb märgata enda kõrval neid, kes abi vajavad.

Heljo Pikhof,
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku
erakonna aseesimees

blog comments powered by Disqus