Eesti üks suuremaid piimatootjaid AS Perevara müüs aasta jooksul ligi kolme tuhande pealise piimaveisekarja ja ettevõttest oli sunnitud lahkuma üle saja töötaja. Nüüd on Perevara põhisuunaks viljakasvatus ning ettevõtte juhi Alo Tederi sõnul oli suunamuutus praeguses majandusolukorras vältimatu ja ainuõige samm.
Aasta alguses võttis AS Perevara juhtkond vastu raske otsuse, et tuleb loobuda piimakarjakasvatusest ning panna põhirõhk teraviljale ja õlikultuuridele. Kui esialgu oli plaan viiest piimafarmist neli sulgeda ning alles jätta Mõisamaa laut, siis suve keskpaigaks sai selgeks, et ka Mõisamaa farm tuleb likvideerida. “Me ei arvanud, et piimatootmise madalseis nii pikalt kestab,” tunnistas ettevõtte juht. Mõisamaa farmist viidi viimased loomad ära oktoobris.
Enamik loomi müüdi elusloomadena välisriikidesse, kombinaati jõudsid vaid need, kellest head piimaandjat enam polnud. Perevara lautadest pärit loomad elavad praegu Valgevenes, Lätis, Poolas, Ungaris, Hollandis, Türgis ning mõned ka kodumaal. “Piimatootmise kvoot on kadunud, igal pool mujal Euroopas suurendatakse piimafarme, Eestis aga jäävad farmid väiksemaks või likvideeritakse sootuks,” märkis ettevõtte juht. Tema hinnangul jätkub Eestis piimandussektori tagasikäik veel aastaid. “Kui praegu on Eestis piimalehmi umbes 90 000, siis ma arvan, et lähiaastatel kukub see arv 60 000 peale. Sellest piisab, et katta ära meie siseturu tarbimine, sest Venemaa turule meil enam asja pole ning ka mujal elatakse ära oma piimast,” lausus Teder.
Saagid head, kuid hind madal
Kui mullu oli AS Perevara palgal 124 inimest, siis tänaseks on ettevõttes töötajaid 18. Kümmekond töötajat lahkus omal soovil ning ülejäänud koondati. Ettevõtte juht on end kursis hoidnud endiste töötajate saatusega ning tema andmeil on koondatutest töötukassas arvel veel kakskümmend viis. Kuigi viljakasvatusega tegeleval ettevõttel talvisel ajal tööd pakkuda pole, makstakse praegustele töötajatele palka aastaringselt. “Kui nüüd, talvel on vaja vilja laadida, siis palume kellelgi tööle tulla,” tõi Alo Teder näite.
Tänavu, mil ettevõte pani põhirõhu viljakasvatusele, oli mitmesuguste põllukultuuride all veidi üle 2700 hektari. Sel aastal hariti üles ligi 500 hektarit karjamaid ning uuel hooajal võetakse endistest karjamaadest viljakasvatuseks veel 300 hektarit juurde. Lõppeval aastal kasvatati Perevara põldudel otra, suvi- ja talinisu ning suvi- ja talirapsi. Saakidega jäi ettevõtte juht rahule. Otra saadi keskmiselt 5,7 tonni hektari kohta, talinisusaak oli 6,8 t/ha, talirapsil 4,2 t/ha. “Tublimate viljakasvatajate jaoks ei ole need numbrid midagi erilist, kuid meie jäime küll sellise tulemusega rahule,” sõnas ta.
Vili müüakse kõik Baltic Agro kaudu. Enamik sellest läks söödaviljaks ning väike osa ka madalama klassi toiduviljaks. “Olen suhelnud paljude teiste viljakasvatajatega ning kuigi saagikus oli tänavu kõrge, oli toiduvilja kvaliteet madal. Kõrge klassi toiduvilja saadi tänavu vähe,” lisas Alo Teder.
Perevara viljasalv veel päris tühi pole. Et ettevõttel pole enam piimakasvatusest tulevat pidevat rahavoogu, siis tuleb vilja müüki aasta peale jaotada, et käibevahendeid jätkuks. Samas pole vilja hinnad praegu just kiita ning salves oleva vilja hind pole ka fikseeritud, seega tuleb madalate hindadega leppida, sest ettevõttes kulub ju raha kogu aeg.
Plaanis kanepi- ja lihaveisekasvatus
Mis puutub investeeringutesse, siis uueks aastaks neid Perevaras planeeritud pole. “Ettevõtte likvideerimine on kallis. Töötajatele tuleb välja maksta hüvitised ning pankadele tagasi maksta käibekrediit. Seetõttu me uueks aastaks suuri investeeringuid lubada ei saa, kuid vähemalt pole me kellelegi võlgu,” märkis Alo Teder. Siiski on nad juba oma investeerimisplaanidega 2017. aastas, mil soovitakse koos Vooremaa viljakasvatajate tuluühistuga ehitada 12 000 tonni mahutav kuivatiga punkerhoidla. Kui võtta arvesse, et Perevara kogu viljasaak oli käesoleval aastal ligikaudu 12 000 tonni, siis passib see investeering ettevõtte plaanidesse perfektselt.
Edaspidi jätkatakse Perevaras traditsiooniliste teraviljade ja õlikultuuride kasvatamisega, kuid pole välistatud, et paari aasta pärast võib firma külvata mõnekümnele hektarile ka tööstusliku kanepi. Ja veel pole Alo Teder maha matnud mõtet loomakasvatusest. “Meil on ligi tuhat hektarit väheväärtuslikku rohumaad, kus võiks näiteks kasvatada lihaveiseid,” märkis ettevõtte juht, kuid toonitas, et tegemist on pelgalt ideega ning konkreetseid samme selle tegevussuuna arendamiseks ta veel astunud pole.
Põllumehed vajavad eestkõnelejat
Septembris osales Alo Teder põllumeeste korraldatud meeleavaldusel ja sõitis Massey Fergussoni marki traktoriga Toompeale. “Osalesin sel ettevõtmisel loomakasvatajate toetuseks, kuigi ma ise sel ajal enam loomakasvataja polnud,” rääkis Teder. Tema sõnul oli see igati õigustatud ettevõtmine, kuid kahetsusega tõdes ta, et meeleavalduse kasutegur oli üsna väike ning suures plaanis selle tagajärjel midagi ei muutu.
Teder isiklikult maaeluministrile Urmas Kruusele midagi ette ei heida, sest Kruuse peab tema sõnutsi hetkel helpima seda probleemidesuppi, mis on kokku keedetud juba eelmiste ministrite valitsusajal. “Kui seal (ministriametis – toim) oleks praegu keegi teine, oleksid probleemid ikka samasugused,” tõdes ta. Tederi arvates tuleks kõiki Euroopa Liidu liikmesriike võrdselt kohelda ning kahjuks puudub Eesti põllumajandusringkonnas hetkel konkreetne inimene, kes seisaks kogu meie põllumeeste eest ning viiks selle selge sõnumi ka valitsusse.
EILI ARULA
