Tänavuste Alo Mattiiseni muusikapäevade muljed võttis Pärnu teenekas muusikaõpetaja Toomas Voll kokku kahte lausesse: „Võimas oli. Saalis oli seekord mingi eriline fluidum.“ Ei tea, kas juubelihõngulise järjekorranumbri või Alo 50. sünniaastapäeva tõttu, aga mingis erilises meeleolus möödusid muusikapäevad tõesti.
Eriline oli ka muusikapäevade lõpp. Kui peapreemia saaja välja kuulutati, selgus, et selle võitnud Viljandi Muusikakooli neidude ansambli Vocamble liikmed olid olude sunnil juba koduteele asunud. Küll aga oli kohal ansambli juhendaja Arno Tamm, kes nuputas kiiresti välja viisi, kuidas traditsiooniline võitjate võidulaul ikkagi ära saaks lauldud. Üks Viljandi neidude esitatutest oli nimelt regilaul „Veere, veere, päevakene“ ning Arno Tamme eestlaulmisel sai publik selle esitamisega suurepäraselt hakkama. Tõsi, Vocamble’i poolt konkursil esitatud seade oleks paljudele ka kõva harjutamise peale üle jõu käinud, sest Arno Tamm oli selle teinud konkreetsete lauljate võimeid silmas pidades. Piigad said seda esitades enam-vähem kõik välja panna, mida nad oskavad. Ning oskavad nad paljut, sest on kogenud ansamblilauljad ja tegutsevad põnevat loomingulist laborit meenutavas keskkonnas: Viljandi muusikakooli naabruses asub kultuuriakadeemia muusikamaja ning kahes koolis tegutsevate noorte vahel toimivad ideede vahetus ja sünergia. Nii ongi Vocamble’i liikmete näol tegemist juba üsna iseseisvate muusikutega. „Kui mul endal seadet tehes „juhe kokku“ jooksis, näitasin tüdrukutele seda osa, mis juba valmis, ning nemad avaldasid arvamust, kuidas asi edasi võiks minna,“ ütles Arno Tamm. Ka teine piigadele edu toonud laul — kaunis muusikaline miniatuur „Tuhat aastat“ Juhan Viidingu sõnadele — oli tema loodud. „Kiibitsejana“ on Arno Tamm Alo muusikapäevadel käinud mitmel aastal, koos ansambliga tuli esmakordselt. „Üldiselt ma konkurssidel ei käi, sest sportliku elemendi sissetoomine muusikasse mulle ei meeldi,“ ütles Arno Tamm. „Siit lahkun aga positiivsete emotsioonide ja hulga heade ideedega. Vocamble’il aga tuleval aastal tiitlit kaitsta ei õnnestu, sest kolm tüdrukut neljast lõpetavad tänavu gümnaasiumi.“ Üliemotsionaalsed päevad Ansambleid hinnanud žürii ehk Suur Kõrv koosnes seekord kümnest inimesest. Lisaks kogenud liikmetele, nagu koorijuht ja Riigikogu liige Laine Randjärv, dirigendid Lauri Breede, Peeter Perens, Raul Talmar ja Hirvo Surva, Eesti Kontserdi administraator Raili Jaanson ja helilooja Priit Pajusaar, tegid selles uustulnukatena kaasa näitleja Hele Kõrve, laulja Siiri Sisask ning kaitseminister ja ajaloolane, Alo Mattiiseni sõber Mart Laar. „Minu jaoks on need kaks päeva olnud üliemotsionaalsed,“ ütles Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane Hele Kõrve. „Ma olen ju ka ise koolipõlves ansambliga Alo Mattiiseni muusikapäevadel esinenud ning täna kuulsin isegi kaht laulu, mida ma siinsel konkursil esitanud olen. Suurde Kõrva on Maret mind juba mitmel aastal kutsunud, ent ma pole kunagi varem tulla saanud. Nüüd nõuan ma juba ise, et Maret mind ka tuleval aastal kutsuks!“ Hele sõnul teab ta oma kogemustest, kui suurt tööd enne konkursile tulekut teha tuleb. „On nii ilus näha, et noored seda tööd hea meelega teevad, näitavad uhkusega selle tulemust ning valavad rõõmupisaraid, kui neid selle eest tunnustatakse,“ ütles Hele Kõrve. Elamus ja privileeg Ka Siiri Sisaski jaoks oli sümpaatne see, et ükski ansambel polnud tulnud konkursile „mütsiga lööma“, vaid oli koos juhendajaga enne kõvasti tööd teinud. „Hea meel oli mul ka selle üle, et siin lauldakse ilusas eesti keeles, et lauldakse palju rahvalaule ning et noortes on isamaalist meelsust,“ ütles Siiri Sisask, lisades, et Alo muusikapäevad on tema jaoks üks viimase aja suuremaid ja positiivsemaid elamusi. „Muusikapäevad, kus noored saavad kogeda ühtekuuluvustunnet ja võidurõõmu, on ülivajalik ettevõtmine. Ma loodan, et jõgevlased oskavad hoida ja toetada selliseid inimesi nagu Maret Oja ja teised muusikapäevade korraldajad,“ ütles Siiri Sisask. Ka Laine Randjärv tunnistas, et Alo Mattiiseni muusikapäevad on tema jaoks üks aasta oodatumaid sündmusi ja Suures Kõrvas osalemine on suur privileeg. „Elamust pakuvad siin mitte üksnes juhendajate poolt professionaalselt tehtud töö tulemused, vaid ka noorte esinejate küünarnuki- ja vastutustunne,“ ütles Laine Randjärv. „Meie igapäevaelus on ju palju kurjust ja valskust, siin tajud aga täie jõuga Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti laulu „Lootuses“ sõnades leiduva fraasi „armastada kergem on kui vihata“ tõelist tähendust.“ Laine Randjärvgi tunnustas Maret Oja ja Jõgeva Gümnaasiumi Alo Mattiiseni muusikapäevade järjepideval korraldamisel tehtud töö eest ning kinnitas, et muusikapäevad on aidanud kindlustada Jõgeva kohta Eesti kultuurikaardil. Mart Laari sõnul on Alo Mattiiseni muusika ja armastuse pärand Jõgeval hästi hoitud ning tänu sellele, et temanimelistel muusikapäevadel viibib igal aastal sadu noori, selle pärandi hoidjate hulk üha kasvab.
i RIINA MÄGI
