Võib-olla liialdan pisut, aga usun, et nähtus nagu Sheikid saigi tekkida ainult Mattiiseni-päevade pinnalt: mõned noored andekad lauljad käisid mitu aastat Jõgeva konkursil, kuulasid-vaatasid, mida Eesti tugevamad ansamblid teevad, siis otsustasid ühel hetkel koos sõpradega kokku panna oma ansambli, võites sellega esimesel, vaid mõni nädal pärast ansambli moodustamist toimunud konkursil eripreemia iseseisva töö eest ning lükates juba järgmisel, st tänavusel aastal “platsi puhtaks”.
Sheikide tänavusele edule panid lisaks lauljate vaieldamatule musikaalsusele aluse ansambli liikme, Haljala Gümnaasiumi abituriendi Kadri Vooranna värvikad seaded Olav Ehala “Vitsalaulule” ja lustakale popurriile maailma rokiklassikast (need tõid Kadrile ka parima seade eripreemia). Teise potentsiaalse peapreemia kandidaadi, Türi Gümnaasiumi meestrio puhul kurtiski ?ürii ehk Suure Kõrva liige Tõnis Kõrvits, et “vennad laulsid nagu kulda, aga mingi “rosin” jäi seadetes puudu.”
Nii et laupäeva hilisõhtusele shoppingule Jõgeva Majandusühistu kaubahalli läksid, viiesajakroonised kinkekaardid näpus, viis Lääne-Virumaa “sheiki”, kes õpivad, muuseas, tervelt neljas erinevas koolis.
Laureaate siit ja sealt
Ent laureaaditiitleid ja väiksemaid auhindu jätkus veel paljudele. Türi Gümnaasiumi meestrio (juhendaja Tiiu Schüts) tunnistati gümnaasiumiealiste kategooria parimaks meesansambliks. Sama vanusekategooria parim tütarlasteansambel oli Sindi seltsimaja (juh Toomas Voll) ja parim segaansambel Rapla laulustuudio (juh Thea Paluoja) ansambel.
Nooremates vanusekategooriates, kus osalejaid vähem, auhindu ansambliliigiti ei jagatud, vaid peeti kõigi üle ühist arvestust. IV-V klasside ansamblitest sai Suurelt Kõrvalt kõige enam punkte Pärnu Kunstide Maja poisteansambel Kuma Kutid (juh Anne Uusna), VI-VII klasside ansamblitest Sirje Graubergi Laulukooli (Paide) tütarlasteansambel (juh Sirje Grauberg) ja VIII-IX klasside ansamblitest Orissaare Gümnaasiumi ja Muusikakooli tütarlasteansambel (juh Anne Kann).
Kes kogu laureaatide nimekirja ja eripreemia saanute vastu huvi tunneb, leiab andmed konkursi korraldaja, Jõgeva Gümnaasiumi koduleheküljelt.
Terve mõistusega hullud
“Mulle meeldib Alo-päevadel kõige rohkem see, et siin kuuleb väga palju ilusat muusikat,” ütles Suurde Kõrva kuulunud helilooja Priit Pajusaar. “Ja kui tänapäeva noored kipuvad sageli võtma poosi, et kõik ilus on “out”, siis siia kogunenud noored ei pelga ilusast muusikast vaimustuda. Ja erinevalt neist tuimasilmsetest ühetaolistest “kuubikutest”, keda ma Tallinna tänavatel uitamas näen, näen ma siin noori, kes elavad ja hingavad ning kelle silmad säravad.”
“Siin ma saan aru, kui palju ilusaid ja sisukate tekstidega laule eesti heliloojad on kirjutanud,” lisas teine “suurkõrv”, Tallinna Linneteatri muusikajuht Riina Roose, lisades, et kui see tema teha oleks, roogiks ta inglise keele sellelt Alo Mattiisenile pühendatud konkursilt üldse välja.
Kolmas “suurkõrv”, Tartu dirigent Lauri Breede ütles, et tema jaoks on kõige arusaamatum see, miks Alo Mattiiseni muusikapäevi üleriigilises meedias nii vähe kajastatakse.
“See siin on raudselt olulisem üritus kui Eesti Eurolaulu valimine ja peaks kõrge kaarega ületama igasuguse väljaande uudisekünnise,” ütles Breede.
“Mul on hea meel selle üle, et ükskõik kui lolle haridusreforme kabinettides klahve klõbistavad ametnikud ka välja ei mõtleks, on koolides säilinud ikkagi rida terve mõistusega inimesi, kes teavad, mida lastele tegelikult vaja on,” ütles Riina Roose, pidades terve mõistusega inimeste all silmas muusikaõpetajaid, kes viitsivad andekamate lastega lisatööd teha: neid ansamblitesse sättida, proove teha, lauluseadeid kirjutada, konkurssideks valmistuda jne.
Teisalt võib neid muusikaõpetajaid Riina Roose sõnul sootuks hulludeks nimetada: ansamblitega jändamine ei kuulu nende otseste töökohustuste hulka ja tasugi saadakse selle eest harva.
“Ja Maret Oja on see hullude hull, et ta Mattiiseni-päevi nii kaua vedada on viitsinud,” lisas Priit Pajusaar.
Loodetavasti jaksab Maret seda veel kaua.
RIINA MÄGI
